Oih, mai on jube kiire olnud :)

Ilmad olid 2 nädalat peaaegu, et suvised, niisiis sai aias toimetatud. Nüüd on hoog pisut raugenud, kuigi teha on veel oi, kui palju.

Kõige kiirem on ehk aedubade külviga, siis kasvuhoones kurgipool korrastada, kaevata ja kurgid ära istutada. Kuna öökülma paari nädala jooksul ei luba, peaks ka daaliad ehk ära õue istutama, suvidaalial on esimene õis juba kasvuhoones lahti ja tavalised daaliad on samuti jube suured. Suvidaaliate peenar on kahjuks veel kaevamata, see on ainuke jupike aiamaast, mis on kaevamata. Selg ei kannata mitu päeva järjest kaevata, siis tuleb töid ja toimetamisi vaheldada nii, et ikka iga päev miskit tehtud saaks (köögiviljapeenarde osa õnneks sai ikka freesiga tehud, seda ei pidanudki kaevama :D). Viimased 2 päeva on üsna untsu läinud selles mõttes, et kuidagi pole enesetunne päris see olnud ja kui hommikul jääd uimerdama, siis uimerdadki päeva aiatöödeta maha. Aga eks homme jälle uue hooga!

Kuna ma palju korraga teha ei jaksa, siis on mul aiamärkmik, kuhu nädala alguses omale nö tööde plaani teen ja püüan sellest kinni pidada. Seega saaksin siia päeva täpsusega kirja panna, mida teinud olen, aga see pole nii oluline :)

Alustatud sai mai alguses ikka porgandi, peedi, redise, salati ja tilli külviga, hiljem herned ja gladioolid maha, mingi hetk ka paarkümmend sibulat abikaasale maitseroheliseks. Avamaakurgi, suvikõrvitsa ja füüsalipeenrad katsin peenrakattega, et umbrohi neis võimust ei võtaks. Eks näis, kas enne istutamist võtan korra katte üles ja kobestan, liigutan veel mulla korra ära või ei jää selleks aega.

8. mai

14. mai

Tomatid said kasvuhoonesse istutatud emadepäeval, nagu ikka ema abiga. Taimed on mul sel aastal väga ilusad ja mitmel taimel olid veidi suuremad kui pöidlaotsa-suurused tomatidki küljes. Nüüd, pea nädal hiljem on kasvuhoone tomatiõitemeres ja olemasolevad tomatidki suuremaks paisunud.

Siis mõni päev tagasi sain maha ühe peenrajupiga. Polnudki plaanis lausa uut peenart rajada, aga kukkus sedasi välja. Tahtsin välja vahetada 2 päevaliiliat, mis kõrguse ja värvi poolest paremini olemasolevasse (pildil tagumine) peenrasse sobivad, aga siis jäid ju need vanad 2 üle ja kuskile tulid ka need "sokutada". Ja kolmas õnnetu päevaliilia oli kasvuhoone taga peenras, aga seal talle ilmselgelt ei sobinud, hea, et ta veel elus oli, sest üks oligi tal seal kõrval otsad andnud. No ja nii see peenar siis sündis, parempoolsed hortensia ja astilbe olid juba varem seal olemas. Kus 5-6 aasta samal kohal kasvanud päevaliilial on ikka juured! Andis kangutada...

Üks lahe petuunia

Vahepeal oli meil ka kodu sünnipäev. Me ei unustanud seda ära, isegi ühe kõhusõbraliku koogiga sain maha ja osutus väga maitsvaks. Retsept on siin. Nisujahu asendasin pooleks riisi- ja hirsijahuga, mees sõi ja kiitis, ei uskunudki, et piima ja nisuvaba koogiga tegu. Ta muidu üldse eriline õunakoogifänn pole, aga see kook meeldis. Suvel tahaks proovida vaarikatega teha, võiks ka päris hea saada või siis mustikatega.

Õitsvad punasõstrad, vist tuleb uputus sel aastal :)