Möödunud nädalavahetusel käisime õunamahla tegemas. Isa tegi, neljast lapsest kolma villisid. Igaühel oli oma meetod. Mina, nagu ikka, niipalju kui vähegi sügavkülma mahub, panin otse toore mahla pudelitesse ja kodus sügavkülma. Kuid kuna mahla oli palju, vedasin koju veel ligemale 50 liitrit mahla kuumutamiseks, mida siis pühapäeval kella kaheksast kolmeni villisin. Aga valmis sain :D
Vennad aga olid leidnud väga huvitava lahenduse. See on juba tegelikult mitmeid aastatid turul olnud, aga kuna endal pole vaja läinud, siis ei teadnud. Nimelt sellised pakendid, nagu poes pakiveini müüakse, on täitsa saadaval mahla säilitamiseks. Eraldi on müügil pappkarp ja kilesisu kraaniga. Kuumutad mahla 80 kraadini, valad kilesse, jahutad ca 30 kraadi peale ja saad pappkarpi panna. Talvel, siis avad ja saad kraanist kenasti mahla lasta. Väga lahe! Kui on kuiv hoiukoht, saab pappkarpe ilmselt mitu aastat kasutada ja kilesisusid müüakse eraldi. Eks talve peale kuuleb vendade käest muljeid. Mina kuumutasin ikka vanamoodi purkidesse, kuna mul on tühju purke terve rida.
Aga ehitustööd on meil ikka elamises ka, kuidas siis muidu :D Mees teeb treppi teisele korrusele. Näeb välja väga põhjalik, aga mõeldud on ajutise trepina (mis juba ette teadaolevalt jääb mitmeks aastaks). Nimelt on vaja materjal enne talve tulekut üles vedada, et hilissügisel ja varakevadel, kui väga külm pole, vaikselt nokitseda saaks. Kui materjal on üles saanud, tuleb lagi kinni tagasi ehitada, sest sealt vajub alla päris palju külma. Kuna viimane osa materjali saabub alles novembri alguses, siis loodame sooja oktoobri peale! Pildil tüdrukud aitavad issit, on raskuseks astmel, et kruvid tihedalt kinni saaks :)
Möödunud nädalavahetusel käisime õunamahla tegemas. Isa tegi, neljast lapsest kolma villisid. Igaühel oli oma meetod. Mina, nagu ikka, niipalju kui vähegi sügavkülma mahub, panin otse toore mahla pudelitesse ja kodus sügavkülma. Kuid kuna mahla oli palju, vedasin koju veel ligemale 50 liitrit mahla kuumutamiseks, mida siis pühapäeval kella kaheksast kolmeni villisin. Aga valmis sain :D 
Vennad aga olid leidnud väga huvitava lahenduse. See on juba tegelikult mitmeid aastatid turul olnud, aga kuna endal pole vaja läinud, siis ei teadnud. Nimelt sellised pakendid, nagu poes pakiveini müüakse, on täitsa saadaval mahla säilitamiseks. Eraldi on müügil pappkarp ja kilesisu kraaniga. Kuumutad mahla 80 kraadini, valad kilesse, jahutad ca 30 kraadi peale ja saad pappkarpi panna. Talvel, siis avad ja saad kraanist kenasti mahla lasta. Väga lahe! Kui on kuiv hoiukoht, saab pappkarpe ilmselt mitu aastat kasutada ja kilesisusid müüakse eraldi. Eks talve peale kuuleb vendade käest muljeid. Mina kuumutasin ikka vanamoodi purkidesse, kuna mul on tühju purke terve rida.
Aga ehitustööd on meil ikka elamises ka, kuidas siis muidu :D Mees teeb treppi teisele korrusele. Näeb välja väga põhjalik, aga mõeldud on ajutise trepina (mis juba ette teadaolevalt jääb mitmeks aastaks). Nimelt on vaja materjal enne talve tulekut üles vedada, et hilissügisel ja varakevadel, kui väga külm pole, vaikselt nokitseda saaks. Kui materjal on üles saanud, tuleb lagi kinni tagasi ehitada, sest sealt vajub alla päris palju külma. Kuna viimane osa materjali saabub alles novembri alguses, siis loodame sooja oktoobri peale! Pildil tüdrukud aitavad issit, on raskuseks astmel, et kruvid tihedalt kinni saaks :)
No comments:
Post a Comment