Vanim piiga 10-aastane

Jah, meil on nüüd kodus juba 10-aastane preili. Uskumatu, aga nii on. Aeg on kulgenud omasoodu. Igati tore ja nunnu laps, aga easy-child tema kohta küll öelda ei saa. Seda võib ühe teise meie lapse kohta öelda ;)
10-aastane on meil aga selline keskmisest tundlikum tüüp. Sellega seoses on temaga vahel keeruline. Eks see muidugi pakubki meile väljakutseid, millega tuleb tegeleda, sest muud varianti, kui hakkama saada ja ise areneda ju pole. Ei saa öelda, et pole olnud hetki, kui on tunne, et lihtsalt ei oska ja ei saa aru, aga siis need lähevad jälle mööda. Püüad mõista ja mõtestada.
Loomult on ta ilmselt kunstnikuhing, lemmiktegevusteks on tal ikka ja taas tantsimine, joonistamine, laulmine. Muudes kontekstides enesekindlust veidi napib, aga kui on vaja üksi lavale esinema minna, siis julgeb, tahab ja mis peamine - särab! On omas elemendis.
Selline 10-aastane Lego ja Frozeni-fänn :)

Polegi ammu kribanud

Eluke veereb omasoodu. Suuremad käivad koolis ja väiksem kolm ja pool tundi hommikul lasteaias. Nüüdseks juba käib kenasti. Kuna üks õpetaja on rohkem selle pooleteise kuu jooksul rühmas olnud, siis tema päevadel on eriti luks, kui teine õpetaja on, siis on veidi kurb. Teine õpetaja vist õpib ja teeb praktikat praegu, sellepärast on teda vähe olnud. Aga mõlemad õpetajad on toredad, ehk et kolmas komplekt õpetajaid meie lastel ja kõigiga on vedanud. Ju meil on siis kõik head õpetajad lasteaias :)

Suured peavad juba esimest koolivaheaega. Olid 2 päeva vanaema juures, kuna vanaisa, kes harilikult nendega vaheajal on, on hoopistükis Šveitsis oma tütre lapsi hoidmas. Täna aga tõin suuremad koju ja ka Karmen peab 3 päeva puhkust kuni vaheaja lõpuni.

Paaril nädalavahetusel on ema mul siin olnud ja aiamaa on seeläbi koristatud saanud, samuti mustikad istutatud. Sain sünnipäevaks 12 uut mustikataime, enne oli meil vaid 2. Need kandsid sel aastal esimest korda vilja ja oi kui head nad olid. Nüüd on meil 14 mustikat. Jääme saagiootele :)
Ka tulbipeenar on kaevatud, ootab tulbisibulaid ja küüslaugud on maha pandud. Ainult kasvuhoone on veel seest koristamata. Tegin järgmiseks aastaks plaane, et tomatitaimi mul üle 15 pole mõtet panna, oleme rohkem sellised kurgiinimesed. Ja seda võibolla nõukaaegset mentaliteeti mul samuti pole, et kõik, mis aias kasvab ja ära ei sööda, tuleb purki panna. Purki on mõtet panna vaid sellised asjad, mis lõpuks ka ära süüakse.

Õunamahlategu

Möödunud nädalavahetusel käisime õunamahla tegemas. Isa tegi, neljast lapsest kolma villisid. Igaühel oli oma meetod. Mina, nagu ikka, niipalju kui vähegi sügavkülma mahub, panin otse toore mahla pudelitesse ja kodus sügavkülma. Kuid kuna mahla oli palju, vedasin koju veel ligemale 50 liitrit mahla kuumutamiseks, mida siis pühapäeval kella kaheksast kolmeni villisin. Aga valmis sain :D 

Vennad aga olid leidnud väga huvitava lahenduse. See on juba tegelikult mitmeid aastatid turul olnud, aga kuna endal pole vaja läinud, siis ei teadnud. Nimelt sellised pakendid, nagu poes pakiveini müüakse, on täitsa saadaval mahla säilitamiseks. Eraldi on müügil pappkarp ja kilesisu kraaniga. Kuumutad  mahla 80 kraadini, valad kilesse, jahutad ca 30 kraadi peale ja saad pappkarpi panna. Talvel, siis avad ja saad kraanist kenasti mahla lasta. Väga lahe! Kui on kuiv hoiukoht, saab pappkarpe ilmselt mitu aastat kasutada ja kilesisusid müüakse eraldi. Eks talve peale kuuleb vendade käest muljeid. Mina kuumutasin ikka vanamoodi purkidesse, kuna mul on tühju purke terve rida.

Aga ehitustööd on meil ikka elamises ka, kuidas siis muidu :D Mees teeb treppi teisele korrusele. Näeb välja väga põhjalik, aga mõeldud on ajutise trepina (mis juba ette teadaolevalt jääb mitmeks aastaks). Nimelt on vaja materjal enne talve tulekut üles vedada, et hilissügisel ja varakevadel, kui väga külm pole, vaikselt nokitseda saaks. Kui materjal on üles saanud, tuleb lagi kinni tagasi ehitada, sest sealt vajub alla päris palju külma. Kuna viimane osa materjali saabub alles novembri alguses, siis loodame sooja oktoobri peale! Pildil tüdrukud aitavad issit, on raskuseks astmel, et kruvid tihedalt kinni saaks :)

Pole paha

Üks rohutirts läks kõndima...
daalia peale :)

Jah, pole paha 2. oktoobril oma aiast veel kurke ja suvikõrvitsaid korjata. Ja kogu mu peedisaak :) Ma nimelt hakkangi juba võimalikult vara neid keetma ja sööma, et sügiseks nad kõik nahka pista, sest hoida pole mul neid ju kusagil. Täna keedan pooled ära ja korra saan veel keeta. Ja ongi finito! Hästi planeeritud :D