Jaanid ja ahi

Alles vaheaeg algas ja juba hakkab kolmandik lõppema. Ei tea, kuhu tal nii kiire on, pole jõudnud veel puhkama hakatagi :)

Mis siis teoksil on olnud? Kuu keskel pidasime vennatütre teist sünnipäeva, jaanipäeval olime traditsiooniliselt maal, kus Grete võttis nõuks jaanituli taustaks flöödiga esineda. Armas :)

Päev peale jaani viisin Kirke laagrisse. Kontakti meil eriti pole, sest telefoni unustas ta autosse ja ega seal eriti levi vist ka pole, sest sõbranna, kellega koos ta seal on, pole ka eriti helistada saanud leviprobleemide tõttu. Aga need harvad minutid, mil kõne on levinud, on mulje jäänud, et kõik on kenasti ja kõik on lahe. Laager kestab 8 päeva, lõppkontsert-etendus on 2. juulil, mida perega vaatama läheme.

Tagaplaanil on näha veel tühja kurgi-
ja suvikõrvitsapeenart musta katte all

Aiatööd on edenenud omasoodu, kuidagi vist üsna rahulikult, et väga järje pealt maas polegi olnud. Kaua tuli oodata kurkide ja suvikõrvitsate õue istutamist, sest ööd on tegelikult siiani veel jahedad nende jaoks. 17.06 ma nad ära õue panin, aga nad on pidevalt katteloori tunneli all. Istutades olid kurkidel viljad küljes, mille peale jaani ära korjata sai. Nii palju nad õues edenesid, et olemasolnud viljad kasvatasid ära, aga nüüd pole küll uusi eriti külge tulnud. Loodame, et peagi siiski ka suvesoe saabub. Kasvuhoonest olen muidu ikka salati sisse kurki saanud, aga peale jaani avastasin, et lehetäid neil kallal. Täitsa nõme! Ei jäänud muud üle, kui rohelise seebi veega lehed üle käia. Tundub, et hetkel on täide populatsioon sedavõrd vähenenud, et kurkgid saavad edasi kasvada, kuid pean paari nädala pärast jälle hoolikalt üle vaatama, mis olukord on.

Möödunud nädalavahetusel võõrustasime venna peret. 2 aastat tagasi peale jaani oli ta ka perega siin, et Tõnisega mulle sünnipäevaks suitsuahju ehitada. Selle kohta leiab postituse siit. Siiani oli ahjul hingehäda, toit tahmas suitsetamise ajal ära. Võeti siis nõuks kolle lahti võtta ja asja uurida. Mingil põhjusel sai kolle pidevalt niiskust, mistõttu oleme selle kahe aasta jooksul vaid ühe korra saanud normaalset tahmamata kana. Iseenesest kana sai teha ikka, sai ju peale suitsetamist naha maha koorida ja liha ära süüa, aga see pidev tahmaga majandamine on ikka nõme ja kala ju ei tule siis nii maitsev. Ühesõnaga, tunni aja lahtivõtmise tulemusel otsustati esimese asjana kõik puhtaks teha, kolde ümbrus, suitsutoru ja ahi seestpoolt, peale mida vend ajutise "kolde" ehitas, sinna tehti tuli sisse, kohalikust poest toodi kana ja pandi ahju. Ja ennäe imet! Kana nigu muiste ja kui imehea, kui pole vingumaitset. Loodame, et väljamõeldud plaan lasta keevitada kinnine raudkolle, kust mingit niiskust puht füüsikaliselt läbi minna ei tohiks saada, toimib 110 % ja ahi leiab suuremat kasutust, kui siiani ja saaks ära lõpetada ka kasvuhoonetaguse peenra, et seal poleks enam umbrohukasvatust :) Ühel päeval Karmenit magama kiigutades ma seal seisin ja vaimusilmas on juba kõik paigas, mis taimed kuhu panen, juba ongi mõned taimed nii suureks kasvanud, et oleks jagada vaja...