Tütardest keskmine sai seitsmeseks. Tema on meil selline nutikas ja asjalik. Mitte, et tal vingumise või torisemise geen üldse puudu oleks (see vist ei puudu ühelgi naisehakatisel), kuid enamjaolt ta seda siiski ei kasuta. Küll aga näeb ta oma nutikusega, et emme on kodus ja kasutab sageli võimalust end lasteaiast koju lunida. Mitte, et ta sinna minna ei tahaks, aga ta tahaks lõunast koju tulla, ka neil päevadel, kui tal õhtul lasteaias trenn on, kuhu ta tahab minna, aga talle meeldiks, kui ma ta vahepeal koju tooks ja siis jälle tagasi viiks, mis aga mulle niiväga hästi ei passi, sest siis ma muud ei saagi, kui autosse, tuppa ja vastupidi ja enamustel kordadel ka veel Karmen riidesse ja jälle lahti jne, jne. Aga sageli ta reedeti ongi kodus ja muidugi kõik koolivaheajad ja veidigi haiglased olemised. Nii vähe, kui sel aastal, ta tegelikult polegi lasteaias käinud, sest pooltel päevadel peab ta muusikakooli pärast poole päeva pealt lasteaiast ära tulema. Seega kahe- ja kolmeaastasena käis ta pikad päevad lasteaias ja nüüd käib vähem, kui Kirkel oli vastupidi. Läks aeda ligi kolmesena, käis siis terve aasta poolikute päevade kaupa, aga 6-7-aastaselt käis kogu aeg, sest siis olin ma tööl.
Mis puutub eelmise postituse laudlinasse, siis see sai reedel ostetud, laupäeval ääred tehtud ja pühapäeval laualgi oldud ja nüüdseks on ta pessu jõudnud. Tegu hoopis kardinakangaga, mida müüja väitel küll üsna sagedasti ka laudlinaks ostetakse. Mulle sobis ta seetõttu, et värv oli enamvähem, aga muster täpselt meie tapeedi oma ja kuna mul ei jäänud reedel muud üle kui kõik kolm piigat poodi kaasa võtta, siis ei olnud mul valimiseks just ülearu palju aega ja tuli võtta see ainuke, mis sellest poest sobis :) Hea, et niigi läks!
Lõpetuseks 2 hea tuju pilti.
 |
| 9. veebruari päikesetõus |
 |
| 3. veebruar, kus lõppeb terrass? |
No comments:
Post a Comment