Suusamäed selleks aastaks jälle selja taga

minek

Eelmisel aastal käisime esimest korda lastega Himosel suusamatas.Tol korral nädal peale kevadist koolivaheaega ehk märtsi lõpus. Ilm oli siis suurepärane, pluss 5 kraadi ja päike säras hommikust õhtuni. Sel aastal plaanisime minna vaheajal, aga kuna teisele perele ei sobinud, kuna nende ühel lapsel on siis gümnaasiumide katsed, tuli valida uus aeg. Liisk langes vabariigi aastapäeva nädalale, kuna nii läks tööinimestel kõige vähem tööpäevi kaduma ning sattus veel nii hästi, et põhikooli lastel oli see viimane trimestri nädal, mistõttu ka neil oli rohkem tööde lõpetamisi ja muidugi vabariigi aastapäeva aktus, mistõttu meil polegi Kirkega eriti palju midagi järele teha.

tähistasime ka Eesti sünnipäeva,
küpsisetort oli ka külmkapis

Eelmisel aastal kirjutasin tegelikult ka pika loo blogisse, aga kuna tehnilistel põhjustel mu postitus kustus enne avalikuks saamist ja uuesti ma seda kirjutama ei hakanud, on läinud aastast blogis vaid piltpostitus.

Püüan sel aastal ka väikese tekstiga maha saada :)

Reis oli tore. Juba enne sai otsustatud, et kuna abikaasa mäesuusatamist ei naudi, lähen mina suurematega mäele ja tema toimetab väiksemaga maja juures. Kahtlemata oli see õige otsus, sest ilmaolud olid üsna keerukad. Keerukad selles mõttes, et väga palju sellist aega ei olnud, kus oleks olnud hästi hooldatud ära sõitmata laskumised. Kuna ilm oli sula, siis esimestel (kergematel) nõlvadel tekkisid väga kiirelt lahtisõidetud raske lume künkad, tagumistel (raskematel) nõlvadel õhtuks. Meiesuguseid suusahunte see muidugi ei heidutanud, kuid kes mäesuusatamist eriti ei naudi, seda oleks need künkad väga häirinud. Niipalju nad meie eluolu seal muutsid, et lapsed tervet päeva kõik kolm päeva suusatada ei jaksanud, kuid kuna meil oli "kodu" juures täiskasvanu olemas, said nad ise valida, kaua suusatavad ja millal ära tahavad. Teise suusapäeva hommikuks oli hooldatud radadele sadanud ligemale 10 cm värsket rasket sulalund, mistõttu sarnanesid peaaegu kõik rajad offroad radadega, kellele see midagi ütleb :). Kuid lõpp hea kõik hea! Lapsed said esimest korda istetõstukile, sest eelmisel aastal oli nii hooaja lõpp, et osad nõlvad olid juba suletud ja rahvast sedavõrd vähe, et isetõstukid olid seisma pandud. Sel korral oli lund palju, kõik nõlvad avatud ning seetõttu olid kasutused ka neljakohaline istetõstuk. Selle tõstuki kõrval oli 3 musta nõlva ja need olidki meie seltskonna lemmikud. Kes ei tea, siis mustad nõlvad on mägedes kõige raskemad nõlvad, st kõige järsemad. Istetõstuk muidugi lihtsustas ka seltskonna suuremate elu, sest ankurtõstukitel tuli väiksemaid (2 7-aastast) siiski ülessaamisel aidata. Kuna olime mäel 8-kesi, siis läksime üles koos, laskusime enamvähem sarnases tempos ja all kohtusime jälle, ükskõik millise raja keegi valinud oli.

viimasel päeval lastega suusatõstukil

Eks näis, mis järgmine aasta toob. Teine pere tegi juba juttu, et kuna nii lapsed kui suured sisuliselt kõik päevad mustadel nõlvadel veetsid, et äkki peaks järgmisel aastal miski uue (ja suurema) väljakutse leidma. Õnneks on sinnani nüüd väheke aega, saame mõtteid koguda ja plaane teha.

Ärge laske mind aiapoodi :D

Käisin täna korra linnas. Tagasi tulema hakates jäi Karmen magama ja mõtlesin, et lähen käin hästi kiiresti Bauhofist läbi, aiaosakonnast, et vaatan, kas ampleid juba on müüki tulnud, mul kevadeks kahte amplit vaja. Tahaks selliseid ilusaid, mitte plastikust, vaid kas punutud või muidu ilusaid :)
Ampleid muidugi ei olnud, küll aga kõike muud, isegi veel läks hästi, et vaid kahe daalia juure, paki lilleseemnete ja ühe kevadise meeleoluloojaga köögilauale hakkama sain. Minu kaks kiusatust - kanga- ja aiapoed :D

PS! Esimesest külvist on kahed juba tärganud, esimesena tulid üles 2 nädalat idanema pidanud sulgnelgid ja teisena eile viltrohud. Lõvilõug ja Tõnnikeselehine ebamagun võtavad veel hoogu :) Ahjaa, ja eile läksid mulda ka esimesed 15 tomatit (Faworit) ja 5 füüsalit. Ma ise füüsalit eriti ei armasta, kuid ühe taime ju võin kasvuhoonesse panna. Seemned aga tõi ämm, kes palus, et talle mõned taimed mulda paneksin.

Esimene külv, plaanid ja muud

Tänasel Thuni kalendri lillepäeval said külvatud ampli lõvilõug, Tõnnikeselehine ebamagun, hõbedane viltrohi ja tumelilla sulgnelk. Kaks viimast lähevad terrassipottidesse, esimene maja ette amplisse ja sinine moon on püsik, see läheb peenrasse.

 Järgmine pilt iseloomustab tühju päikselisi majaservi. Järgmiseks kevadeks loodan seal varaseid kevadõisi näha. Juba mitu aastat olen seda märganud, et niipea kui vähegi päiekst on, on meil maja ots ja maja esine majaäär kohe lumest puhtad, mistõttu võiks eeldada, et kui seal oleks lumikellukesed, maikellukused, siniliiliad ja krookused, hakkaksid need päris vara õitsema. Miks ma neid sinna siiani pannud ei ole, on sellepärast, et arvasin, et majaäärne "rada" tuleb kohe-kohe. Ei ole siiani tulnud, ei tea ka, millal tuleb. Igatahes otsustasin, et sel aastal panen sinna muru sisse pottidega kevadlilled, nii on neid kerge vajadusel ka üles võtta (leida). Loodame, et läheb mõeldud-tehtud, mitte mõledud-mõeldud :D

 Kuniks Karmen lund sõi, võttis emme väikese päikesevanni :)

Väike päikesevann

Pole ju mõtet õue minnagi, kui lund süüa ei saa :D

Küll maitseb hästi

Grete 7

Tütardest keskmine sai seitsmeseks. Tema on meil selline nutikas ja asjalik. Mitte, et tal vingumise või torisemise geen üldse puudu oleks (see vist ei puudu ühelgi naisehakatisel), kuid enamjaolt ta seda siiski ei kasuta. Küll aga näeb ta oma nutikusega, et emme on kodus ja kasutab sageli võimalust end lasteaiast koju lunida. Mitte, et ta sinna minna ei tahaks, aga ta tahaks  lõunast koju tulla, ka neil päevadel, kui tal õhtul lasteaias trenn on, kuhu ta tahab minna, aga talle meeldiks, kui ma ta vahepeal koju tooks ja siis jälle tagasi viiks, mis aga mulle niiväga hästi ei passi, sest siis ma muud ei saagi, kui autosse, tuppa ja vastupidi ja enamustel kordadel ka veel Karmen riidesse ja jälle lahti jne, jne. Aga sageli ta reedeti ongi kodus ja muidugi kõik koolivaheajad ja veidigi haiglased olemised. Nii vähe, kui sel aastal, ta tegelikult polegi lasteaias käinud, sest pooltel päevadel peab ta muusikakooli pärast poole päeva pealt lasteaiast ära tulema. Seega kahe- ja kolmeaastasena käis ta pikad päevad lasteaias ja nüüd käib vähem, kui Kirkel oli vastupidi. Läks aeda ligi kolmesena, käis siis terve aasta poolikute päevade kaupa, aga 6-7-aastaselt käis kogu aeg, sest siis olin ma tööl.

Mis puutub eelmise postituse laudlinasse, siis see sai reedel ostetud, laupäeval ääred tehtud ja pühapäeval laualgi oldud ja nüüdseks on ta pessu jõudnud. Tegu hoopis kardinakangaga, mida müüja väitel küll üsna sagedasti ka laudlinaks ostetakse. Mulle sobis ta seetõttu, et värv oli enamvähem, aga muster täpselt meie tapeedi oma ja kuna mul ei jäänud reedel muud üle kui kõik kolm piigat poodi kaasa võtta, siis ei olnud mul valimiseks just ülearu palju aega ja tuli võtta see ainuke, mis sellest poest sobis :) Hea, et niigi läks!

Lõpetuseks 2 hea tuju pilti.

9. veebruari päikesetõus

3. veebruar, kus lõppeb terrass?

Käisin linnas

Käisin täna hommikul linnas. Tavapärasele toidupoetiirule lisandus käik kangapoodi, sest oli tarvis pidusöökide laudlina. Nimelt on meil nüüd juba mõned korrad nii läinud, et kui lastel on nö õige sünnipäeva päev, siis peame vanavanematega pidu kodus ja katame nö pidulaua elutuppa. Senini pole me laudlina kasutanud, aga mõtlesin, et võiks ju, ilus oleks! Mõtlesin ka välja, et see lina võiks olla punane, sest nõud on meil valged musta mustriga, siis sobiks punane sinna alla väga hästi, lisaks sellele on meil ju elutoas ka punased kardinad ja kõige lõpuks oleks see ka palju praktilisem, kui valge laudlina :)

Läksin siis täna seda laudlina otsima. Niipalju enne minekut kodus taipasin, et mõõta ära, mitu meetrit riiet ma vajan. Küll aga ei tulnud ma sellise lihtsa asja peale, et ka teistpidi laud ära mõõta, ehk et teada ka seda, millise laiusega riidest piisab :) Väga suurt valikut punaseid sobivaid kangaid polnud, aga midagi kindlasti saab ostetud. Lihtsalt nüüd tuleb mõnel teisel päeval uuesti minna,  kui ka riide vajalik laius tuvastatud saab.

Küll aga oli kangapood täis igasuguseid muid toerdaid kangaid. See on nagu mingi haigus mul. Kangapoes, eriti kui väga harva käid, ostaks vähematl 20 kangast kokku, kodus on veel pea ideid täis, mida kõike võiks neist õmmelda (no tegelikult muidugi ideed jooksevad juba poes silme ees), aga kui kohe tegema ei hakka (sest ega polegi niiväga sellist rahulikku aega, et sellele keskenduda), siis jäävad kangad seisma. Mul on praegu ka garderoobis suur kotitäis õmblemata kangaid. Kusjuures, kui neid vahel jälle sealt kotist välja tõstan, siis endiselt on kõik sellised toredad, et võiks vabalt ikkagi õmblemise ette võtta. Pole nii, et on seal 3-5 aastat seisnud ja mõtled, et appi, kes selle nõmediku ostnud on :)