Huvitavaid retsepte

Kuna vahel on suuremad lapsed kodust ära,  saab ka teistsugusemaid sööke teha. Lingin siia mõned toredad leiud:
Tomati-kikerhernekarri kookospiimaga
Koorene kanapada seente ja sinepiga
Kanapajaroog läätsede ja kookospiimaga
Soe kikerhernesalat peekoni ja küüslauguga

Muidu veereb eluke laste vaheaja rütmis. Sellest mõni teine kord :)

Menüü-uuendused

Püüame oma argipäevatoitudesse uusi variante leida. Ei ole lihtne, kui enamus täiesti tavalisi toite ei maitse, rääkimata toredatest retseptidest kinoa, läätsede või mõne muu veidi võõrama ainega.
Ühesõnaga, eile tegin toitu selle retsepti järgi. Noh, ainult, et sibula asendasin küüslaugua, peki asendasin maasuitsusingiga ja veini ja hapukoore asendasin kookosepiimaga. Vist siis ikka ei ole enam see toit :D

Aga hea asi oli see, et kõik vähemalt sõid. Küll tõdesime, et veel parem saaks, kui sink asendada vorstiga, millest ma aegajalt vorstikastet teen, aga põhimõtteliselt võib seda lihtsat kartulivormi teinekordki teha :)

Advendiaeg

Advendiaeg on meil traditsiooniliselt alanud piparkookide tegemisega. Naasesime 29.11 venna juurest nii 3 paiku, siis läks lahti kibekiire taignategu (sest piparkoogi maitseainet õnnestus mul saada Tallinnast ;) ja õhtuks olid piparkoogid küpsetatud, kaunistatud ja saunaski käidud. Tänaseks hakkab esimene sats otsa saama, uuel pühapäeval uus taigen ja uued piparkoogid.

Tegin ühe klõpsu ka täna hommikul aknast välja. Selline 2. detsember siis sel aastal. Roosid on mul endiselt katmata, sest kümmet külmakraadi pole siiani olnud ja lähemad 2 nädalat lubavad pigem samuti 10 sooja- kui külmakraadi.
Muidu mul pole selle sooja vastu midagi, aga kuna sageli sajab ka vihma, siis see kahene, kes lasteaias õues käib, on nagu väike porikäkk kogu aeg. Muidugi, pesumasin peseb, pole probleemi, aga kuna igapäevasel pesul pole mõtet, siis on imelik veidi porised püksid igal hommikul jalga panna. Aga eks ma harjun :D

Siiski, oleks imetore, kui vaheajaks ikkagi mingi kirme lund maha viskaks. Saaks lapsed vähemalt minilumememmegi teha ja õues värsket õhku. Mida nad poriga seal õues ikka teevad?

Esimene tõsisem haigus sel hooajal sai meid kätte

Õnneks mitte kõiki korraga. Hetkel on peamine ravitav Grete. Aga veider viirus on, algas tugeva peavalu ja mitte eriti kõrge palavikuga. Selline "hea viirus" ibukaga ravimiseks, aga mina muidugi püüan teiste vahenditega. Esimesel ööl siiski pool ibukat andsin, et laps saaks uuesti magama jääda, aga edaspidi oleme muude vahenditega hakkama saanud. Algas see tal teisipäeva õhtul. Kolmapäeva lõunal tõusis uuesti palavik, aga neljapäeva lõunal enam palavikku ei tulnud. Kooli ma teda ikkagi homme ei saada, las taastub väheke. Õpikud tõin kõik koju, saab nädalavahetusel töövihikutest tehtud asjad järele teha ja eks muud asjad siis õpetaja annab jooksvalt tundides teha, mida nad lahtistele lehtedele teevad. Õpikuid käisin toomas, siis õpetajal oli lapse kohta vaid kiidusõnu, et tunnis alati õppimise juures ja saab kõigega kenasti hakkama, aktiivne, tähelepanelik ja laia silmaringiga. Eks nii ongi. Ise ta on vahel kurtnud, et tunnis on igav, just eesti keeles. Ladusalt lugeva lapse jaoks ongi tähtede õppimine igav, aga nad teevad palju töid iseseisvalt ja neis saab ta siis kiire olla, mis meeldib vist igale lapsele, kui ta saab esimesena töö ära viia.

Karmenil oli eile veidi kõht lahti, täna enam mitte. Kas see on nüüd sama viiruse teine väljendumine või siis paar klaasi toorõunamahla, polegi oluline. Tema on ka täna täitsa kodune. Homme ehk viin lasteaeda, et vahe liiga pikaks ei jääks. Lisaks on reedeti ka muusikatund, mis talle kangesti meeldib.

Kirke käib vapralt koolis. Loodame, et temast sel korral viirus mööda läheb.

November

Oli koguni 1. november, kui minu tulbisibulad lõpuks mulda said. See oli vahetult peale selle aasta esimesi "suuremaid" öökülmasid, mil paaril ööl küündis termomeetrinäit -6-ni. Tol pühapäeval õnneks oli maa piisavalt sulanud, et sain tulbi maha panna. Pärast seda on taaskord soe olnud (miinuseid pole olnud) ja vihma on ka ilmselt kokku rohkem sadanud kui kogu oktoobri peale kokku, mis on väga hea taimedele talvitumiseks. 

Roosid lõikasin tagasi kuskil oktoobri lõpus, eemaldasin ka lehed. Roosikatte mulla kuhjan ümber varte kui külma lubab, ikka nii -10. Seniks saavad karastuda. Praegu on küll kenad rohelised varred kõik.

Valminud on trepp teisele korrusele. Seda oli tarvis, et saaks üles viia materjali ehitamiseks. Üles tuleb meil 2 tuba ja vannituba. Toad tulevad suured, aga 1.20 m kõrguselt kaldlaega. Suuremad piigad ootavad väga sinnakolimist. Paraku peavad nad nii paari aasta jagu kannatust varuma. Pool trepialusest on kinni ehitatud, sinna saab oi kui palju tavaari mahutada ja seda meil jätkub (näiteks matkavarustust on meil juba 3 telgi ja 6 magamiskoti jagu, lisaks madratsid, matkatoolid jne., jne.)

Siis oli ka isadepäev. Kirke aitas küpsisetordi kokku laduda, kuni issi õega kontserdil oli ja Grete aitas hommikul kaunistada, kuniks issi ja suur õde veel magasid. Karmen aitas eriti hoolega kaasa söömisel :) Igalt lapselt issile ka kaart.

PS! Telefon teeb mul viimasel ajal kahjuks veits uduseid pilte, millest on kahju...

väike puhkusehetk peale lasteaeda

Vanim piiga 10-aastane

Jah, meil on nüüd kodus juba 10-aastane preili. Uskumatu, aga nii on. Aeg on kulgenud omasoodu. Igati tore ja nunnu laps, aga easy-child tema kohta küll öelda ei saa. Seda võib ühe teise meie lapse kohta öelda ;)
10-aastane on meil aga selline keskmisest tundlikum tüüp. Sellega seoses on temaga vahel keeruline. Eks see muidugi pakubki meile väljakutseid, millega tuleb tegeleda, sest muud varianti, kui hakkama saada ja ise areneda ju pole. Ei saa öelda, et pole olnud hetki, kui on tunne, et lihtsalt ei oska ja ei saa aru, aga siis need lähevad jälle mööda. Püüad mõista ja mõtestada.
Loomult on ta ilmselt kunstnikuhing, lemmiktegevusteks on tal ikka ja taas tantsimine, joonistamine, laulmine. Muudes kontekstides enesekindlust veidi napib, aga kui on vaja üksi lavale esinema minna, siis julgeb, tahab ja mis peamine - särab! On omas elemendis.
Selline 10-aastane Lego ja Frozeni-fänn :)

Polegi ammu kribanud

Eluke veereb omasoodu. Suuremad käivad koolis ja väiksem kolm ja pool tundi hommikul lasteaias. Nüüdseks juba käib kenasti. Kuna üks õpetaja on rohkem selle pooleteise kuu jooksul rühmas olnud, siis tema päevadel on eriti luks, kui teine õpetaja on, siis on veidi kurb. Teine õpetaja vist õpib ja teeb praktikat praegu, sellepärast on teda vähe olnud. Aga mõlemad õpetajad on toredad, ehk et kolmas komplekt õpetajaid meie lastel ja kõigiga on vedanud. Ju meil on siis kõik head õpetajad lasteaias :)

Suured peavad juba esimest koolivaheaega. Olid 2 päeva vanaema juures, kuna vanaisa, kes harilikult nendega vaheajal on, on hoopistükis Šveitsis oma tütre lapsi hoidmas. Täna aga tõin suuremad koju ja ka Karmen peab 3 päeva puhkust kuni vaheaja lõpuni.

Paaril nädalavahetusel on ema mul siin olnud ja aiamaa on seeläbi koristatud saanud, samuti mustikad istutatud. Sain sünnipäevaks 12 uut mustikataime, enne oli meil vaid 2. Need kandsid sel aastal esimest korda vilja ja oi kui head nad olid. Nüüd on meil 14 mustikat. Jääme saagiootele :)
Ka tulbipeenar on kaevatud, ootab tulbisibulaid ja küüslaugud on maha pandud. Ainult kasvuhoone on veel seest koristamata. Tegin järgmiseks aastaks plaane, et tomatitaimi mul üle 15 pole mõtet panna, oleme rohkem sellised kurgiinimesed. Ja seda võibolla nõukaaegset mentaliteeti mul samuti pole, et kõik, mis aias kasvab ja ära ei sööda, tuleb purki panna. Purki on mõtet panna vaid sellised asjad, mis lõpuks ka ära süüakse.

Õunamahlategu

Möödunud nädalavahetusel käisime õunamahla tegemas. Isa tegi, neljast lapsest kolma villisid. Igaühel oli oma meetod. Mina, nagu ikka, niipalju kui vähegi sügavkülma mahub, panin otse toore mahla pudelitesse ja kodus sügavkülma. Kuid kuna mahla oli palju, vedasin koju veel ligemale 50 liitrit mahla kuumutamiseks, mida siis pühapäeval kella kaheksast kolmeni villisin. Aga valmis sain :D 

Vennad aga olid leidnud väga huvitava lahenduse. See on juba tegelikult mitmeid aastatid turul olnud, aga kuna endal pole vaja läinud, siis ei teadnud. Nimelt sellised pakendid, nagu poes pakiveini müüakse, on täitsa saadaval mahla säilitamiseks. Eraldi on müügil pappkarp ja kilesisu kraaniga. Kuumutad  mahla 80 kraadini, valad kilesse, jahutad ca 30 kraadi peale ja saad pappkarpi panna. Talvel, siis avad ja saad kraanist kenasti mahla lasta. Väga lahe! Kui on kuiv hoiukoht, saab pappkarpe ilmselt mitu aastat kasutada ja kilesisusid müüakse eraldi. Eks talve peale kuuleb vendade käest muljeid. Mina kuumutasin ikka vanamoodi purkidesse, kuna mul on tühju purke terve rida.

Aga ehitustööd on meil ikka elamises ka, kuidas siis muidu :D Mees teeb treppi teisele korrusele. Näeb välja väga põhjalik, aga mõeldud on ajutise trepina (mis juba ette teadaolevalt jääb mitmeks aastaks). Nimelt on vaja materjal enne talve tulekut üles vedada, et hilissügisel ja varakevadel, kui väga külm pole, vaikselt nokitseda saaks. Kui materjal on üles saanud, tuleb lagi kinni tagasi ehitada, sest sealt vajub alla päris palju külma. Kuna viimane osa materjali saabub alles novembri alguses, siis loodame sooja oktoobri peale! Pildil tüdrukud aitavad issit, on raskuseks astmel, et kruvid tihedalt kinni saaks :)

Pole paha

Üks rohutirts läks kõndima...
daalia peale :)

Jah, pole paha 2. oktoobril oma aiast veel kurke ja suvikõrvitsaid korjata. Ja kogu mu peedisaak :) Ma nimelt hakkangi juba võimalikult vara neid keetma ja sööma, et sügiseks nad kõik nahka pista, sest hoida pole mul neid ju kusagil. Täna keedan pooled ära ja korra saan veel keeta. Ja ongi finito! Hästi planeeritud :D

Laste tegemised

Lapsed on nüüdseks koolirütmiga harjunud ja endal ei käi ka enam õhtuks pea ringi edasi-tagasi taksotamisest ja meelespidamisest, kas mõlemad jõudsid ikka igalepoole õigeks ajaks :) Alates 22.09st kolisid Grete jalkatrennid ka ära sisse, mistõttu muutusid kellaajad varasemaks, mis omakorda tingis tema ülemineku teise solfirühma, kuid nüüd on kogu graafik vähemate aukudega ja mugavam. Kirke graafik settis kiiremini paika.

22.-25.09 oli neil koolis stiilinädal. See leiab asetes meie koolis igal sügisel ja kevadel. Eelmise aasta teemad olid veidi rohkem ettevalmistusi nõudvad, sel aastal õnneks oli üsna lihtne. Esmaspäev oli soengute ja mütside päev. Meie piigad tahtsid mõlemad soengut, eks emme tegi siis hommikul. Teisipäev oli pidulike riiete päev, see oli ühendatud klassi- ja sõbrapiltide tegemisega. Kolmapäeval oli teemaks unelmate koolivorm. Neljapäevaseks teemaks olid habemed ja vuntsid ning reedel sallid.

29.09 oli koolis mihklilaat. Kui juba mingi laat on, siis Kirke tahab alati platsis olla müümas. Sel korral võttis ta Grete ka kampa. Letil olid plastlusikal šokolaad, kummikäevõrud ja lõngast käevõru punumise alused koos lõngaga. Müük sujus hästi ja lapsed rõõmsad.

Minu elu kõige erilisem kingitus

Jah, tõsi ta on, et täna sain taaskord aasta vanemaks. Olen elus palju toredaid kingitusi saanud, kuid sel aastal sain oma kallilt abikaasalt oma elu kõige erilisema kingituse. Eriliseks teeb selle pealtnäha täiesti tavalise kohvri asjaolu, et see on spetsiaalselt minu jaoks tal hoole ja armastusega kokku pandud vaid temale omase põhjalikkusega. Suurimad tänud talle olemast selline eriline abikaasa!

Kes aga aru ei saa, mis asi see on, siis tegu on homöopaatiliste ravimite hoiustamise kohvriga. Igasse pudelikesse läheb erinev ravim. Ootan põnevusega, kui leian aega hakata teri (nii nimetatakse ühte osa homöopaatilistest ravimitest) ümber pakendama neisse pudelikestesse. Siin saan ka aimu, palju mul neid reaalselt olemas on. Kohvris peaks olema ca 300 pudelit. Usun, et päris kõik mul kohe täis ei saa, ehk et on veel arenguruumi. Ja mina olen vaid kodukasutaja, kes ravib oma peret. Võite siis ette kujutada, millised kohvritäied erinevaid ravimeid on praktiseerivatel homöopaatidel, sest erineva nimetusega ravimeid kokku on üle 2500 ja kui veel lisada, et igat ravimit kasutatakse erinevates tugevustes (ehk potentsides), siis "kogu komplekt" võib küündida kümne tuhandeni. Mis sest, et mõnda ainet ei lähe ilmselt isegi elukutselisel terapeudil mitte kunagi tarvis, sest talle ei sattu sellist patsienti. Igatahes on superpõnev see homöopaatia valdkond. Minul hakkab selles teemas täis saama 10 aastat :)

Tarkusepäev

Selle aasta esimene september oli meil jälle sama pidulik kui 2 aastat tagasi. Järgmine laps alustas oma kooliteed. Ise uhke ja õnnelik, aga veidi ka pabinas, kas ikka kõigega toime tuleb ja hakkama saab. Muidugi saab, kuid väike närv käib asja juurde :)

Karmen 2

Väike mudilane saigi juba kaheseks. Täitsa iseteadlik piiga juba. Rääkimisega ei kiirusta nagu ka kõndima hakkamisega aasta tagasi. Küll aga suudab end selgeks teha. Potilkäimine selge ja see on hea :)

Sünnipäevapidusid pidasime 2. Õigel päeval ja siis Karmeni onupoja sünnipäeva õigel päeval, kes sai neljaseks. See pidu oli Tallinnas ühes mängutoas. Mõlemad peod olid vahvad. Laps ise eriti matsu ei jaganud, aga kõik, mis pihku pisteti, võttis vastu ja rebis paberid ümbert ära või võttis koti seest välja.

Nüüd oleme mõnel päeval juba ka lasteaiaga tutvust tegemas käinud. Tundub, et talle meeldib. Eks ma olen muidugi temaga koos ka olnud, aga läheb ikka minust eemale teise tuppa mängima, ei istu vaid mu jala kõrval. Potile eelistab küll minuga minna, aga kui mind pole, küllap läheb ise või ütleb õpetajale. Või laseb püksi :D Rühm ise koosneb väga tilludest. Lapsed on 1,5-2-aastased. Seega Karmen on üks vanimatest seal. Väga nukker on neid pooleteiseseid seal vaadata, raske on neil. Neil paaril kahesel on paremini läinud, niipalju kui ma seal olen olnud ja seda on 3 hommikupoolikut. Korra olen ka ära käinud, siis jäi Karmen maha nututa, aga võibolla see oli esimene kord ja ta ei saanud päris hästi aru, kuigi rääkisin kenasti ära, et ma käin natuke poes ja tulen siis tagasi, et mine lehvita mulle. Läks koos õpetajaga teise tuppa, aga lehvitama ikkagi ei tulnud.

Korilus jätkubja lemmikõite aeg

Korilust jätkub. Sain maha oma elu esimese iseseisva mahla-aurutamisega. Lapsed korjasid punasesõstrapõõsad tühjaks ja mina aurutasin marjad ära. Koostöö tulemuseks 3,5 liitrit mahla. Pole paha kahest väikesest põõsast, millest osad olid juba varem ära korjatud erinevateks moosideks. Köök on pidevalt pestud ja ootel purke täis. Hetkel koguneb laua peale lisaks purkiderivi, sest "moosiriiulid" läbivad tihenduskuuri. See tähendab, et mulle tundus, et olemasolevatele riiulitele oleks tarvis vaheriiulid teha. See peaks osalt ruumi juurde andma ning ka grupeerida on parem, kui ei pea kolme kihti purke üksteise otsa laduma. Niisiis pole ma saanud valminud staffi köögist ära vedada. Aga homme võin sellega algust teha, sest täna õhtul said riiulid valmis.

köögis ootamas äraviimist

kandurid ootavad lakkimiselt laudu

Riiulitelt mahatõstetud eelmisest hooajast järele jäänud saak
ja tühjad purgid

üle pika aja astrid

lemmikdaalia

Algas koriluse hooaeg

Vaarika-punasesõstra
ja vaarika-mustasõstra

Augusti algusega algas ka hoidistamise aeg. Esimesena moosid vaarikatest ja sõstardest erinevates kombinatsioonides, nii keedetult kui toormoosina, hiljem ka tikrid.

Uus katsetus, marmelaadid, seemneteta ja kestadeta

1. sats ubasid, kolm neljandikku nendest ;)

Tulid ka aedoad, kahes jaos.

2. sats ubasid läks sügavkülma

1. satsist sai 15 purki marineeritud
 ube, mõnus õhtusnäkk

Vahelduseks värskehapukurki ja kogunes isegi üks kaheliitrine purgitäis talveks. Kurke koguneb visalt. Muidugi sööme palju kulub, et seda pole, et kõigepealt teeme talveks ja ise ei söö. Värskehapukurgi purk on pidevalt töös ja kui jääb üle, siis teen talveks. Eelmisel aastal ka põhiline talvekurk tuli alles augusti lõpus, septembri alguses.




Palavaga oleme lastega ka rannas käinud, et suvi päris veeta mööda ei läheks.

perepilt pulma-aastapäeva puhul

Laager nr 8

Naasesime eile oma kaheksandalt "suurpere" telkimiselt.

Kui teha väike kokkuvõte, siis alustasime 5 lapsega, tänavu oli lapsi 10. Ehk siis 5 viimati sündinud last (jutt käib minu ja mu kolme venna perede lastest) on laagrielust osa saanud kogu oma elu vältel. Sel aastal oli noorim aasta ja neljakuune, 2 aastat tagasi aga oli noorim 6-nädalane ja Karmen viimast kuud minu kõhus.
Kus me oleme käinud:
1. Ähijärve (Võrumaa), 2008
2. Koorküla Valgejärv (Valgamaa), 2009

Nõva rand

3. Karjamaa puhkeala (Peipsi ääres), 2010
4. Lemme telkimisala (Pärnu), 2011
5. Hiiumaa, 2012
6. Eha talu, Võrumaa, 2013
7. Purekkari telkimisala (enne Narva külastus) (Ida-Virumaa, Harjumaa), 2014
8. Peraküla, Nõva puhkeala, (enne Haapsalu külastus) (Läänemaa), 2015

Järgmised sihid on ka paigas: 1016 Setumaa ja 10. laager 2017 Saaremaa.

Sel aastal alustasime Haapsalus. Kogunesime lossi juurde, kus lapsed käisid giidiga keskaja elu ja oluga tutvumas. Niipalju kui nendega kokku sattusin, oli väga lahe, kuidas giid neile seda kõike seletas. Suured ja väikesed lapsed käisid omapead ringi.

Merel

Peale lossi suundusime Kuursaali lõunasöögile. Tõnis tellis 4 käiku, teised piirdusid kahe käiguga. Kõik söögid olid superhead, minu suurim lemmik oli eelroogadest avokaado-kikerhernesalat päphklikattega kanafileega. Kõht täis, ootas meid sadamas aurupaat Kalli Mari. Kuna kohti on seal 10 ja meid kokku 19, siis oli  meile broneeritud 2 sõitu. Nii lastele kui suurtele meeldis sõit lahel väga-väga. Peale kõike seda suundusime telkima. Õnneks sõit Haapsalust Perakülla kestis vähem kui tunni.

telkla

Algas kiire telkide püstitamine, sest pilved olid sellised, et peagi tuleb sealt vihma :) Läks õnneks, kõik telgid said kuivalt püsti ja tol esimesel õhtul me vist ikka ei saanudki vihma, mida ei saa paraku öelda kõigi teiste päevade kohta. Kuni telke püstitati, läksin mina lastega randa, kes juba kannatamatult ujumist ootasid, hiljem lisandusid ka suured, kes külma vett armastavad. Tol esimesel õhtul olid ka ägedad lained. Ilm oli külm, aga millal see enne lapsi on seganud :D

kuidas see laulusalm ütlebki...
laintesse heidan end...

lainet ootamas

Järgmisel päeval, ehk esmaspäeval, käidi suuremate lastega Roosta seikluspargis. Nagu arvata võis, meeldis see neile väga, iseäranis kõige suurematele :)

Maha sai peetud ka 6-minutiline jalgpallimatš (sest suured ei jaksanud kauem liiva sees joosta :D) ja just siis saime kõige suurema vihma osaliseks. Jalka ajal ja peale seda oli mitu tundi vihmakest.

Kuna me siiski olime mere ääres, kus kalamehed käivad lesta püüdmas ja meilgi seltskonnas 3 kalameest, ei saanud läbi ritvadeta. Pildil paistvad ridvad ei olnud küll kõik meie seltskonna omad, kuid kala venna käes oli küll tema enda püütud :)

kohalik kalasaak

titela laagrit pidamas

klassikaks kujunenud öine koot