Leigol

Juhtus nii, et sattusin esimest korda Leigo Järvemuusikale. Sattusime seetõttu, et toredate sõprade pere võttis mõned päevad enne ühendust ja uuris, et ega me tahaks nendega ühineda. Kuna meil see laupäevaõhtu oli täiesti juhuslikult täiesti vaba, siis haarasin kohe võimalusest. Nii suur fänn ma/me pole, et oma perega minek ette võtta, aga hea seltskonnaga laupäevaõhtu looduskaunis kohas mõnusa muusika saatel veeta on ikka tore.

Entusiastlikult ostsin reedel isegi piletid ära, et poleks kohapeal nendega jahmerdamist... Kui siis laupäeva hommikul kell 7 vihmasabina peale ehmatusega ärkasin (sest lapse vanker oli lahtiselt õues) ja käru sisse lükkama läksin, ei tulnud veel sellist mõtetki, et see vihamsadu kestab peaaegu lakkamatult terve päeva. Kella 9 paiku veel tudeerisime erinevaid ilmaprognoose, mis kõik lubasid juba lõunaks saju lõppu ja kella 5-ks ka pilvede hajumist. Olime lootusrikkad!

Tuleetenduse ettevalmistus
aimatavas päikeseloojangus

Kui kella kaheks polnud sadu endiselt lakanud, hakkas mure vaikselt hinge pugema. Mis siis, kui vihm tõepoolest ei lakka? Kolme lapsega märjal murul 6 tundi - ei tundunud just parim laupäevaõhtu meie elus. Kella kolme paiku sadu lakkas, ent ikka oli nii pilves, et ei saanud loota, et taevakraanid uuesti ei avane. Kell 4 tegin igaks juhuks kontrollkõne Leigole, veendumaks, et nad ei ole kavas muudatusi teinud. Saanud eitava vastuse, sättisime end kell 5 minekule.

Kohal olime veidi enne poolt kuut, Esimene kontsert oli poole peal, aga me ei olnudki eesmärgiks võtnud täpselt viieks jõuda. Üllataval kombel  muru enam märg ei olnud (teed olid küll porised vihmast), laotasime suure teki maha, avasime 2 mugavat matkatooli ja nautisime sooja, sääskedevaba mõnusat õhtut hea seltskonna ja muusikaga :) Nii suurepärast lõppu nii trööstitule päevale ei osanud kohe mitte unistadagi!

Muusikalise poole pealt oleks võinud 1. ja 2. kontsert vahetuses olla, siis oleksid kontserdid läinud tõusvast joones ;) Mitte, et sellel teisel kontserdil midagi viga oleks olnud, ent see kõnetas mind kõige vähem.

Ja mis tulemängu puudutab, siis see mulle meeldis, just see, et ei olnud tavapärane ilutulesik koos mürtsudega, vaid lõkete ja valguse installatsioon, muusika vaiksemates kohtades oli kuulda lõkke põlemise praginat ja valguses näha lõkkesuitsu :)

Kuigi vanarahvatarkus ütleb, et üks pilt ütleb rohkem, kui 1000 sõna, siis sel korral ei pea see paika. Mu seebikarbiga tehtud pildid on küll toredad, kuid päris sealset miljööd siiski välja ei anna, aga midagi ikka!

Kontserdi lõppedes...