Täna sai see teoks - Grete esimene klaveritund, mida ta nii innukalt oodanud oli. Hommikul ärgates oli ta esimene lause: "Emme, täna on mul esimene klaveritund, ma olen nii elevil (õigemini, kuna ta ei oska elevil öelda, siis ta ütleb, evelil)!" Nii armas! Laiemas plaanis asjaolud meid muidugi ei soosinud, st meie vana auto on just hetkel remondis ja meie uus auto, mis võiks juba jõudnud olla, seda ei ole, mistõttu pidime läbi ajama autota. Teisalt aga ilmataat soosis meid ja Grete sai kasutada jalgratast ja Karmengi etendas oma osa lihtsalt suurepäraselt, sättides oma une täpselt selleks ajaks, kui meil oli minema tarvis hakata ja ärgates kui me koju tagasi jõudsime.
Tund oli tore, laps, tema ema ja õpetaja - kõik olid rahul! Järgmine tund juba esmaspäeval!
No comments:
Post a Comment