Täpsemalt öeldes möödus see nädalavahetuse Audru lähedal Maria talus. Toimusid seal Meriti talvepäevad. Käisime sel korral kogu perega. Lapsed olid übertublid. Nii laupäevase kui pühapäevase kolmetunnise sõidu pidasid vingumata vastu, ka Tõstamaa mõisakooli ligi kahetunnise ekskursiooni tegid huviga kaasa ning õhtusel metsamatkal matkasid samuti tublisti! Pärast õhtusööki avastasid kohaliku mänguasjakasti ja kadusid meie silmapiirilt, kuniks nad kell 11 diivanitelt magamas leidsime :). Väga eeskujulikud! Täitsa mitmed pered küsisid, kuidas on võimalik, et on olemas nii rahulikke lapsi. Valgustasin siis neid, et ega nad kodus polegi sellised, koduseinte vahel ikka kraageldakse ja vahel harva tuleb omavahel mõni kähmluski ette.
Aga Kirke ei kannata samuti pikki sõite nagu minagi. Täiskasvanuna tead ette, et kõht tuleb korralikult enne sõitu täis süüa ja tasub veidi juua ja näksimist kaasa võtta. Laps ei usu sind enne sõitu, et kõht tuleb korralikult täis süüa ja siis peale tunnikest sõitu ongi näost valge ja küsib oksekotti. Hea muidugi seegi, et kotti küsib. Sel korral läks seda ka reaalselt vaja. Kahju oli lapsest, aga parata polnud ka miskit. Tõnis pidas auto kinni, laps lõpetas oma toimingu, väike puhastusoperatsioon ja sõit jätkus. Kui ma alguses olin veidi mures, et äkki polegi lihtsalt halb, vaid mingi kõhuviirus, siis kui Kirke uuesti sõitma hakates laulma hakkas, sain aru, et laps oli vaevast lahti saanud ja kõhuviirus see siiski ei ole :)
Laste suurim atraktsioon seal talus oli hobustega saanisõit. Seda ootasid nad kogu päeva pikisilmi. Peale saanisõitu sai talli juures teistele hobustele, ponidele ja jänestele ka pai teha.
No comments:
Post a Comment