Eile sattusime koos lastega poodi ja seal otsustas Grete, et tal on kangesti neoonoranži tuttmütsi tarvis. Kuigi lõng ise kahjuks eriti hea ei ole (100 % akrüül), siis lasin end pehmeks rääkida ja asi võtab juba jumet. Kirke valis neoonkollase ja palus sellest omale vanaemalt käpikuid (vanaemalt sellepärast, et tal tulevad käpikud paremini välja, mul jällegi mütsid).
Üks orhidee tegi mulle hea üllatuse. Kõigepealt kasvatas ta õievarre otsa poja, millest kasvas välja eraldi õievars ning lisaks sellele kasvas algne õievars edasi "päris" õievarreks. Täitsa kihvt on!
Homsest naasen tööle. Loodetavasti ei kujune tööpäevad (istumised) ülejõukäivateks, mis kõlab pisut tobedalt, et istumine on ülejõukäiv, aga nagu mu kogemus näitab, siis asjaolude kokkulangemisel võib see täitsa sedasi olla :)
No comments:
Post a Comment