Köögimööblis haigutab auk

Jah, just nii, et haigutab auk ja seda seeõttu, et minu ustav sõber, nõudepesumasin, viidi täna remonti. Algas kõik sellest, et mingil hetkel (eelmisel nädalal) lakkas nõudepesumasina lamp põlemast. Ega see ei häirinud, aga kuna mu abikaasa on põhimõttekindel, et kui ühel masinal on lamp, siis peab see ka põlema, siis kutsus ta remiondimehe. See tuligi, kuidagi saime masina mööblist välja ja lamp sai vahetatud. Paari tunni pärast ladusin masina nõusid (suures osas purke) täis ja suur oli minu üllatus, kui mingil hetkel masin piiksuma hakkas. Mure oli tal selles, et ta ei saanud vett endast välja. Nooh, ootasin abikaasa koju, mõtlesime, et äkki masinat tagasi lükates on väljavoolutoru masina taga kuidagi krussi läinud. Kiskusime masina uuesti mööbli seest välja, aga mida polnud, oli takistus vooliku eest. Katsetasime siis veel korra masinat käima saada (kui olime toruga eelneva vee masinast välja võtnud), tööle ta läks, aga käis taaskord selleni, kuni vett oli vaja välja lasta. Nüüd siis viidigi masin parandusse. Töömees arvas, et need asjad omavahel seotud pole, kuigi veider on, et siiani pole pooleteise aasta jooksul ühtegi häiret esinenud ja sel päeval, kui käiakse lampi vahetamas, lakkab masin töötamast :P

Kuna ilmad on pehmelt öeldes sügisesed ja õue ei kisu mitte mingi valemiga, siis nikerdasin eile laste magamisriided valmis. Minu plaan riiet ostes oli mõlemale teha lühikesed pidžaamapüksid ja traksidega särgikesed, aga reaalsus kujunes selliseks, et Kirke tellis omale hoopis öökleidi (nagu ta ise seda nimetab) ja Grete pikad pidžaamapüksid (mida ta lõpuks ikkagi ei saanud, sest riiet nii palju ei jätkunud, kuid veidi allapoole põlve püksid ikka ulatuvad :). Õlapaelteks on kasutatud stretš-pitsi. Lapsed ise tahtsid ja mina sain nii kõige kergema vaevaga.