Nii naljakas, just eelmisel nädalal tuli mul millegipärast pähe mõte, et Kirkel ei ole enam ammu larüngiiti olnud, et vist on välja kasvanud. Öeldakse, et sellest kasvab välja. Kuniks eile öösel ta jälle platsis oli, kell pool 3, kui täpne olla. Õnneks küll oli selline kergemakujulisem versioon, hingamisraskust üldse ei tulnud, oligi vaid äratuntav larüngiidi köha, mille peale muuseas Kirke ise üleski ei äranud. Igatahes vedas, et nii kergelt läks. Niipea, kui esimesi haugatusi kuulda oli, reageerisin muidugi ka homöopaatiliste teradega. Homöopaatiaskeptikutele rahustuseks, et meil on selle haiguse tavameditsiini esmaabi ka täitsa olemas, õnneks pole ammu vaja läinud. Nüüd siis ravime köha ja nohu, see viirus, mis kõriturset põhjustab on nüüd ju vaja tavapärasel moel läbi põdeda. Grete on ka köhane ja nohune, seega kulub mõlemale nädalake kodus ära. Mina võtsin haiguslehe ja hoian vaid töömeilidel silma peal ja ajan korda kõige hädapärasemad asjad, seega üritan kodus tööasjadele võimalikult vähe mõelda.
Muide, pole välistatud, et nädala-kahe pärast meile ka tuulerõuged jõuavad, sest kui lapsed nädalavahetusel mu ema juures olid, siis nad käisid ka mu onupojal külas, kelle rühmas tuulerõuged liikvel on. Onupojal endal küll ei olnud, aga mine tea. Ma millegipärast usun, et vaevalt nad neid külge võtsid, oleme ennegi tuulerõugeid nö hankimas käinud, aga siiani pole veel külge saanud. Ju nad tulevad eriti ebasobival ajal, nüüd ju tuleb mul aprilli lõpus puhkus, mil nagunii kodus olen ja oleks hea põetada, aga see oleks liiga lihtne, selleks ajaks neid ei tule :D
Kuna nüüd olen sunnitud lastega haiguste ajal ka arsti juures käima (kui haiguslehte tarvis on), saime üksiti tehtud ka Grete 3 aasta ja Kirke 5 aasta visiidi. Ma spetsiaalselt kaalumise ja mõõtmise pärast pole kunagi peale sünnipäeva visiidil käinud. Kirkel mõõdeti isegi vererõhku, ma ei teadnudki, et lastel vererõhku mõõdetakse, oligi selline väike laste mõõtja. Tulemuseks 110/ 60. Naljatasin Kirkele, et näed, sul on rohkem kui mul, mul on kõigest 100/ 60. Veel lasti Kirkel varvastel ja kandadel kõndida ja esitati mõned küsimused, et kuulda, kas kõik häälikud on olemas. Mõõtudeks 5a ja 5-kuuselt 115 cm ja 18,5 kg (arsti paberitesse läks 20 kg, aga usaldan kodukaalu rohkem :). Saime ka saatekirja kõhuõõne ultrahelisse ning esmaspäeval viime pissiproovi ja proovime, kas saame veenist vere antud. Need 3 viimast asja selle tõttu, et hakata vaikselt uurima, miks piss ikka veel öösel voodisse tuleb. Arst oli küll julgustav, et mõnel lapsel lähebki kuni koolini. Kuna tean seda, siis polegi väga muretsenud, aga kuna nüüd on saabunud aeg, kui Kirke on arstidega juba koostöövalmis, siis võib tasakesi esimesed proovid ja uuringud ära teha.
Grete on 3a ja 2-kuuselt 94,5 cm pikk ja 11,9 kg (jällegi kodukaalu tulemus, arsti paberitesse sai 13 kg). Grete tahtis eile kõiki samu asju saada, mida Kirkele tehti. Kuna arst oli unsutanud teda kuulata, siis kui panime juba kummikud jalga ja jope oli seljas, küsis Grete minult kurva häälega, miks minu kõhtu ei kuulatud. Arst tuli nii toredasti meie juurde ja ütles, et kui laps tahab, et teda kuulatakse, siis küll ei või kuulamata jätta, võtsime siis jope jälle eest lahti ja sai ka Grete kuulatud. Tal vaadati ka kõrvu. Pidid koorikud kõrvades olema, ei soovitatud ujuda ja üldse hoiduda vee kõrva sattumisest. Me nagunii ei käi ujumas. Arst arvas, et enne suve võiks veel korra üle vaadata, kas koorikud on kadunud, pidid väga kitsad kuulmekäigud olema, seetõttu ka ilmselt on tal need paar kõrvapõletikku on olnud.
Naljapäeval läksid meil lapsed aeda sellistena (issi meisterdatud maskid):
No comments:
Post a Comment