Juuni

Juuni on lausa linnutiivul kuskile kadunud, võiks ma kiire kokkuvõtte teha :P

Viimase 2 nädala jooksul pole ma aedagi jõudnud (ilmselt midagi nipet-näpet ehk olen teinud, ma isegi ei mäleta), aga täna maalt saabudes ja viimaseid taimi (suvikõrvitsaid ja lõvilõugu) istutama minnes, olin ise ka hämmeldunud, kui rohtu mu aed kasvanud on. Seda juba naljalt ei juhtu!

Seega istutasin täna tuulekojas õitsema läinud lõvilõuad ja kasvuhoones õitsenud suvikõrvitsad ära õue. Külvasin maha ka viimase jupikese aedubasid, kuna muidu oleks peenraots tühjaks jäänud. Eelmisel nädalal kunagi külvasin ka ühe jupikese, kuna herneste lisakülv ei tulnud millegipärast üles ja jällegi, et peenraots tühjaks ei jääks, viskasin sinna ka aedoad. Ah, et miks nii palju aedube? Tegelt pole palju, need viimased külvid on tõesti vaid jupikesed olnud, aga kuna meie peres söövad kõik aedube hea meelega ja sügavkülm on meil ka olemas, siis on see väga hea "investeering".

Ülehomme, st 26.06, pärastlõunal oleme Tormas, mu isa juures, kus toimub isapoolse suguvõsa kokkutulek. Ettepanek tuli suguvõsa sellelt osalt (minu vanaisa venna lapsed ja lapselapsed), kes elavad Tallinnas ja keda mina isiklikult absoluutselt ei tea. Aga kuna mulle selline suguvõsa tundmine meeldib/ huvi pakub, siis hea meelega saaks nendega tuttavaks.

Kasvuhoonest saame juba oma pere tarvis piisavalt kurki. Ei anna võrreldagi poe käkkidega :P Õhtul tõin tuppa 6-7 kurki, lapsed pistsid pintsli ja küsisid juurdegi. Nii tore! Tomatitega läheb veel aega. Laupäeval saan küla peale ununenud fotoka tagasi, siis saan fotodega ka eputada :D

Lapsed on meil nüüd ka vist "suureks saanud". Nad olid meil 16.06 õhtust kuni 18.06 õhtuni ilma meieta mehe vanemate juures hoiul. Seega siis esimest korda (Kirke 4a8k ja Grete 2a4k vanusena). Tundub, et jõudsime õige aja ära oodata, sest sinna jäid nad heal meelel (olime muidugi ette rääkinud ka), magasid hästi, tegutsesid vanaemaga õues ja meie järele ei küsinud. Ja tagatipuks lunisid end 3 päeva hiljem, kui läksin oma ema maale ära viima, ööseks Vastse-Kuustesse jääma. Kusjuures, siis nad ei jäänud mu emaga, vaid mu vanaemaga, ehk nende jaoks Mammaga. Järgmisel päeval läksin järele, olid rõõmsad ja roosad, olid hästi maganud ja tahtsid varsti jälle tulla :) Varsti nad seda ilmselt ka saavad, sest järgneval kahel nädalal on mul ema abiks nende päevasel hoidmisel ja kuna ma lastele lubasin, et vanaema viib nad rongiga sõitma (muidugi ema nõusolekul), siis võibolla on nad mõned päevad ka Vastse-Kuustes. See selgub juba töö käigus :)

Jälle tööl

Nagu arvata võiski, oli peale puhkust tööl nii jube kiire, et pole aega olnud ridagi siia kirja panna.

Ja nagu kahtlustada võiski, ei jõudnud ma puhkuse ajal sentimeetritki kaevetöid teha, kuna 3.06 oli nii jube külm ilm, et ma lihtsalt ei tahtnud õues olla ja 4.06 käisime lastega Peipsi äärt väisamas, kus suvise telkimise kohti üle vaatasime. Oli see vast ettevõtmine! Õhtuks oli läbisõit 300 kilomeetrit, aga lapsed olid vaprad ja kuna oli mitmeid vahepeatusi ja nad said ka joosta ning jalgupidi veeski solberdada, sai asi aetud.

Nädalavahetuse pühendasin järjekordselt käsiniidukiga 0.6 hektari suuruse krundi niitmisele ja esmaspäevast olen jälle tööinimene. Nagu mul oleks veel aega igavleda, valiti mind esmaspäeva õhtul ka pidulikult Emajõe Laulikute koorivanemaks. Eks ma siis proovin ka sellega hakkama saada.

Lapsed on selle nädala kodus vanaemaga veetnud. Emal hakkas esmaspäevast puhkus ja nii ta meie juures komandeeringus on. See on minu jaoks hästi mugav variant, kuna ei pea lapsi hommikul äratama, kui meil vaja tööle sättida. Enamasti küll nad ärkavad enne üles, aga on ka päevi, kui nad magavad kauem, eriti Kirke. Samuti on õhtusöök kojujõudmise ajaks valmis tehtud ja lõunasööki ei pea ma ette valmis tegema, vaid ema teeb ise. Sellest, et ta kogu mu triikimata pesu hunniku on ära triikinud, ma ei hakka rääkimagi... Küll ta on ikka tubli! Peale selle, et igasugu asjad tehtud on, jõuab ta lastega ka "muusikatunde" teha, salli kududa jmt.

Ees on ootamas kodune nädalavahetus. Ilmselt sel nädalal niitmisest viilin, kuna meil on plaanis kogujaga käsiniiduk osta, sest meid mõlemat kohutavalt häirib see mahajääv muru. Jah, 3 päeva peale niitmist seda enam näha pole, aga see 3 päeva on kole-kole. Murule ei mõju see ka kõige paremini. Traktorit kahjuks osta ei saa, kuna pole kuskil hoida ja kõrvalhoone ehitamine pole hetkel aktuaalne.

Esimesed oma viljad

Täna noppisime lastega oma redisepeenrast esimesed redised ja kastme peale tõin rohelist sibulat. Abikaasa oli üllatunud, et kas need olid meie enda redised või? Jah, olid :)

Hommikul kasvuhoonet korrastades (taimed said tuginöörid, tomatitelt eemaldasin kasvud ning käisin ka kobestajaga kergelt üle, et tärganud maltsad ära rookida) avastasin ploomtomatilt 2 esimest tomatit. Suured tomatid õitsevad ja kurkidel on juba väikesed kurgid küljes. Istutasin ka 3 viimast kurgitaime, mille mai keskel idanema panin.

Õues rohisin veel kaks peenart ja oligi päevaga ühel pool. Vastikult palju sääski oli ja seetõttu oli eriti mõnus õhtul aiamaal olemise asemel juuksuris mõnuleda :)

Puhkus

Nii, nüüd ma puhkan :)

3 tööpäeva küll, aga asi seegi. Tegelikult pole mingit hullu väsimust, kui toimetad iga päev oma toimetusi ja kõik sujub. Aga kui lased pähe mõtte, et homme hakkab puhkus, ma täna ei viitsi midagi teha, siis tuleb logelemine iseenesest :D Aga vahel on logeleda ka vaja.

Homme hakkan asjalikuks, sest 3 päeva (kolmapäev-neljapäev-reede) on nii tihedalt tegemisi-toimetamisi täis planeeritud, et logelemise aega lihtsalt pole.

Aa, aga puhkus on mul hoopis selle tõttu, et järgneva 6 nädala lapsehoidjad (ema, ämm, abikaasa õde ja sõbranna) peavad veel tööl/ koolis käima... aga lapsed on juba eilsest kodus. Lasteaias pandi rühmad kokku ja see oli minu soov, et nad ei peaks võõraste kasvatajatega ja võõraste lastega kokku trehvama. Pole oma otsust kahetsenud :)

Sügisel peab Grete nagunii uute kasvatajate ja suurenenud rühmaga harjuma ja Kirke ilmselt samuti suurenenud rühmaga, kasvatajad jäävad küll kõigi eelduste kohaselt samaks, aga kindel on kõik alles siis, kui 24. august kätte jõuab. Just nii pika puhkuse saavad meie lapsed. Minu pikem puhkus hakkab 15. juulil ja abikaasal 26. juulil.