Haigustesaaga jätk

Ei pääsenud me nii kergelt, kui eelmises postituses lootsin. Eelmise esmaspäeva pärastlõunal hakkas Gretel kõrv valutama ning palavik tõusis jälle üle 38. Seega oli kindel, et teisipäevaks pole mõtet äia kutsuda, kuna sellises haigusstaadiumis laps vajab emmet või siis issit. Teisipäeva hommikul jäingi ise koju ja kuna eelmise perearstiga tekkis mehel haiguslehe võtmisega järjekordne intsident, siis vahetasime perearsti kohaliku vastu (ja jäin ise haiguslehele, peale nädalast töölkäimist, sic! :P). Teisipäeva lõunal oligi meil siin aeg. Esmamulje jäi arstist hea ja kuna Gretel oli palavik väike ja olemine reibas ja rõõmus (kuigi kõrv oli seest väga punane), saime antibiootikumi retseptita sealt tulema. Mõne tunni pärast tõusis palavik jälle üle 38 ja valutama hakkas teine kõrv. Muidu jäi arstiga selline jutt , et kui palavik taandub, mingeid rohte võtma ei hakka ja neljapäeval või reedel läheme teeme vereproovi. Kuna sedakorda oli palavik kogu öö vahemikus 38.5-38.9 ja hommikul ka 38,1, olin kolmapäeva hommikul alla andmas, et kui nagunii tuleb antibiootikume anda, et äkki siis peaks kohe retsepti küsima. Õnneks kõrvavalu oli lapsel vaid tunnike-paar ja selle saime mõlemal korral sibulakompressiga kontrolli alla. Aga ennäe imet! Palavik hakkas kolmapäeva päeval vaikselt langema, olles paar tundi peale ärkamist juba alla 38 ja nii ma oma masendusest üle saingi. Arstiga konsulteerisin neljapäeval, et palavik on taandunud, kuigi ei taandunud kohe, vaid päev hiljem. Ta arvas, et kuna palavik ise kadus, siis tugevat põletikku olla ei saa ning lasi mul enda valida, kas tahan vereproovi teha või mitte. Jätsime sel korral vahele, sest Gretel on rota viirusega haiglas oleku torkimised veel liigagi hästi meeles. Minu loogika ütleb, et kui lapsel ühtegi haigusnähtu pole, sööb-joob, on reibas ja rõõmus, siis pole kuigi loogiline, et tal on kõrvapõletik. Küll aga ei olnud uus perearst nõus haiguslehte lõpetama reedel, vaid kutsus esmaspäeval meid korra ülevaatusele, et kindel olla, et laps veel ka esmaspäeva kodus saab olla. Mulle see sobis. Seega läheme käime homme Gretega arstil ja loodan, et ülehomsest saab ta jälle lasteaeda. Kirke on samuti kogu selle aja kodus olnud. Köha kadus tal juba ammu ära, aga kuna lasteaiast öeldi, et sõimerühmas on päris hull viirus möllamas, siis ei tahtnud Kirket ka viia, sest Kirke rühmas ja sõimes on 3 paari õdesid-vendi, kes õues koos mängivad ja tõttöelda ma hakkasin kartma, et äkki toob ta siis veel miskit uut meile lisaks...