No ei suutnud noh :D

Värvimuutus

Eile oli see ajalooline päev, kui kallis abikaasa hakkas maja laudadega katma ehk et siis meie maja ei olegi varsti (kui mitte enne, siis suve lõpuks ;) enam "küla peal" tuntud sinine maja, vaid saab selline kreemikas või beež või ... igatahes selline hele :P

Rukkililled ja lupiinid said tõepoolest eile külvatud, lisaks ka mõned levkoid. Lilledega on nüüd selles mõttes ühelpool, et kõik ettevalmistatud peenrad peaks lilledega kaetud saama, kui tuleb aeg ka ettekasvatatud lilled õue istutada. Kui täna istutusmulla ostetud saan, panen ka gladioolid kasvama. Mõtlesin, et teen eksperimenti, et eelmise aasta omad kasvatan ette ja sel aastal ostetud panen otse õue. Siis on näha, millal õitsevad ja kas on sügisel erinevust uue sibula suurusel.

Noh, ja siis täna Bauhofi külastaders... ei suutnud ma jälle vastu panna midagi uut osta ;)

Tomat läks õitsema

Täna hommikul avastasin tomatil esimese õie :) Nii lahe.
Nüüd on vaja kohe tõsiselt kasvuhoone lõpetamine ette võtta. Maipühade ajal me kile pealepanemisega kahjuks tegeleda ei saa, kuna otsustasime maale sõita. Samas on see natuke kasvuhoonega ka seotud. Nimelt läheme kauaoodatud kõdusõnnikut tooma, lisaks sellele ka puuduolevaid kuuski. Järgmisel nädalal ehk saabub ka mullakoorem, mille tellisime. Läheme kasvuhoone osas selles mõttes füüsiliselt kergemat teed, et mitte ei hakka söötis maad üles kaevama, vaid katame selle peenrakattega (või ajalehtedega, pidi sama tõhus olema, aga samas mädaneb aastaga ise ära, vastupidiselt peenrakattele), toome sinna peale uue mulla ja kõdusõnniku segu ning sinna istutame taimed.

Täna õhtul üritan õues ära külvata lupiinid ja aedrukkililled, ümber istutada tuulekojas õitsevad daaliad (lihtsalt suurematesse pottidesse) ja võibolla ka ära pikeerida põõsasastrid. Nende viimastega pole küll kiiret, aga kui sajab ja õue ei saa, siis võib seda teha. Veel peaks kasvama panema väikesed gladioolid. Kui ostad gladioolid on need nii ilusad suured sibulad, aga sügisel üles võttes on uus sibul päris kidur. Mõtlen, et kui need väiksed sibulad varem maha panna, et kas ta jõuab uue sibula siis suurema kasvatada? Sel aastal ostetud sibulaid ma nii vara ette kasvatama ei hakka. Võibolla panen üldse otse õue.

Lõpuks ometi on ninad mullast välja pistnud ka mu udupeened sordi-hüatsindid. Hetkel küll veel vaid 4 tk, aga kui esimesed tulid, ju tulevad siis ülejäänud ka, kokku sai maha ca 15 tk.

Roosidega on vist täbarasti. Ma lõplikult pole veel lootust kaotanud, aga üleliia optimistlik ka pole :P

Laupäeval istutasin ümber kõik oma 45 petuuniat. Ma küll ei tea, miks mul neid nii palju peab olema, aga las nad olla, kui nad juba on :)'

Eile läksid lapsed üle 2 nädala lasteaeda. Õnneks mingeid intsidente seoses sellega ei olnud. Ja kätte on jõudnud aeg, kus nad 2 korda päeva jooksul lasteaias õues käivad, st, kui mees neile eile järele läks, olid mõlemad õues mängimas. Läksid koos koju (emme laulis jälle :P), sõid ning läksid jälle õue. Oi, kuidas see mulle meeldib, et lapsed nii palju saavad/ tahavad õues olla.

Põhiliselt lilledest

Aias on saanud väheke maad kaevata ja tuulekotta ridamisi lilli külvatud. Petuuniad, kui kõige varem külvatud lilled, on ka esimest korda pikeeritud ja järgmisel õiepäeval (peaks uuel nädalavahetusel olema), istutan nad teist korda ümber. Selleks pean mõni päev Bauhofist läbi käima, et suuremaid potte tuua. Siisi veel on end ilmutanud põõsasastrid, mille ilmselt ka varsti ära pikeerin. Veel on karpides Hollandi iiris, lõvilõug, suvifloks ja tagetes (kolm viimast külvasin alles eile, seega nende pikeerimiseni läheb aega :P). Hollandi iiriseid õnneks pikeerida vaja pole.

Daaliad kasvavad ja õitsevad omasoodu, tomatid on eriti ilusad, paprikad kiratseva miskipärast, vaid üks on ilus. Hea, et ma sel aastal kurke ei pea ise kasvatama, sest tuulekotta suurt miskit enam juurde ei mahu. Juba mõtlesingi, et kuhu ma kõik need lilled panen, kui nad ära pikeerin. Kuid ma olen täiesti veendunud, et küll ma midagi välja mõtlen.

Lupiinid on endiselt õue külvamata, sest ilmad on suht jahedad olnud, aga järgmisel õiepäeval saavad kindlasti needki ära külvatud. Ja kui nädala sees õhtuti vähegi talutavat ilma on ja saab lastega peale tööpäeva õues olla, hakkan redise-salati-tilli-sibula peenart kaevama :) Järgmisel nädalavahetusel on plaan ka kasvuhoonele kile peale panna. Hetkel pole teada, et keegi appi tuleks, ju me siis kahekesi pusime :D

Haigustesaaga jätk

Ei pääsenud me nii kergelt, kui eelmises postituses lootsin. Eelmise esmaspäeva pärastlõunal hakkas Gretel kõrv valutama ning palavik tõusis jälle üle 38. Seega oli kindel, et teisipäevaks pole mõtet äia kutsuda, kuna sellises haigusstaadiumis laps vajab emmet või siis issit. Teisipäeva hommikul jäingi ise koju ja kuna eelmise perearstiga tekkis mehel haiguslehe võtmisega järjekordne intsident, siis vahetasime perearsti kohaliku vastu (ja jäin ise haiguslehele, peale nädalast töölkäimist, sic! :P). Teisipäeva lõunal oligi meil siin aeg. Esmamulje jäi arstist hea ja kuna Gretel oli palavik väike ja olemine reibas ja rõõmus (kuigi kõrv oli seest väga punane), saime antibiootikumi retseptita sealt tulema. Mõne tunni pärast tõusis palavik jälle üle 38 ja valutama hakkas teine kõrv. Muidu jäi arstiga selline jutt , et kui palavik taandub, mingeid rohte võtma ei hakka ja neljapäeval või reedel läheme teeme vereproovi. Kuna sedakorda oli palavik kogu öö vahemikus 38.5-38.9 ja hommikul ka 38,1, olin kolmapäeva hommikul alla andmas, et kui nagunii tuleb antibiootikume anda, et äkki siis peaks kohe retsepti küsima. Õnneks kõrvavalu oli lapsel vaid tunnike-paar ja selle saime mõlemal korral sibulakompressiga kontrolli alla. Aga ennäe imet! Palavik hakkas kolmapäeva päeval vaikselt langema, olles paar tundi peale ärkamist juba alla 38 ja nii ma oma masendusest üle saingi. Arstiga konsulteerisin neljapäeval, et palavik on taandunud, kuigi ei taandunud kohe, vaid päev hiljem. Ta arvas, et kuna palavik ise kadus, siis tugevat põletikku olla ei saa ning lasi mul enda valida, kas tahan vereproovi teha või mitte. Jätsime sel korral vahele, sest Gretel on rota viirusega haiglas oleku torkimised veel liigagi hästi meeles. Minu loogika ütleb, et kui lapsel ühtegi haigusnähtu pole, sööb-joob, on reibas ja rõõmus, siis pole kuigi loogiline, et tal on kõrvapõletik. Küll aga ei olnud uus perearst nõus haiguslehte lõpetama reedel, vaid kutsus esmaspäeval meid korra ülevaatusele, et kindel olla, et laps veel ka esmaspäeva kodus saab olla. Mulle see sobis. Seega läheme käime homme Gretega arstil ja loodan, et ülehomsest saab ta jälle lasteaeda. Kirke on samuti kogu selle aja kodus olnud. Köha kadus tal juba ammu ära, aga kuna lasteaiast öeldi, et sõimerühmas on päris hull viirus möllamas, siis ei tahtnud Kirket ka viia, sest Kirke rühmas ja sõimes on 3 paari õdesid-vendi, kes õues koos mängivad ja tõttöelda ma hakkasin kartma, et äkki toob ta siis veel miskit uut meile lisaks...

Haigused

Oi, kuidas tahaks praegu õues olla: päike särab, sooja üle 10 kraadi, no mida sa hing veel ihkad 10. aprillil? Aga nagu ikka, jäävad lapsed neil puhkudel haigeks, nuuks.

Täna hommikul ärkas Grete palavikuga 38,1, kuigi eile mingit palavikku ei olnud. Jätsin nad eile lasteaiast koju, kuna neil oli väike nohu ja köha, et turgutan nad esmaspäevaks terveks, aga nüüd siis hoopis nii. Kirkel siiani veel palavikku pole, köha pole ka hulluks läinud, nohu hakkab taanduma. Aga fakt on see, et esmaspäeval Grete lasteaiaküps pole ja kui tema jääb koju, ei ole mõtet ka Kirket veel viia. Nii, et esmaspäeval jääb ilmselt koju Tõnis, teisipäevaks ehk saame lapsehoidjaks Tõnise isa ja kui kolmapäeval veel vaja, siis pean ise jääma, sest Tõnis läheb siis Soome komandeeringusse.

Muidugi oleks kõige lihtsam mul endal haigusleht võtta, aga endal on kuidagi paha tunne, kui oled nädala tööl käinud ja siis kohe koju jääd, kuigi eks see ole kõigile teada, et kahe väikese lapsega on see paratamatu. Sel korral ehk saame veel nii korraldada, et ma ei pea koju jääma ja loodame, et järgmist korda sel kevadel enam ei tule. Juuni algusest on nad nagunii plaanis koju jätta.

Ma naiivselt mõtlesin, et kui märts on läbi, siis on haigused seljatatud, aga nii palju haigeid korraga kui praegu, pole mu tutvusringkonnas kogu talve jooksulgi olnud.

Vähemalt sain eile vennanaisele sünnipäevaks plaanitud pontšo kudumise osaga ühele poole. Nüüd kohe lähen panen tükid venima ja homme ehk jõuan kokkugi õmmelda. Peale kokkuõmblemist saan katsetada, kas lisan ka veidi pärleid vmt.

PS! Vaarikatele ostsin kanakaka-graanuleid. Kuna need sobivad ka kõigele muule, said oma jao kätte ka kõik marjapõõsad, õuna-, ploomi- ja kirsipuud. Kõdusõnniku toomise plaan on ka jõus, aga usun, et see saab teoks kuskil mais.

Thuni kalender

Paigutan siia lingi, millelt igal hetkel seda kalendrit leida:

http://www.bunkahle.com/astrolog/mocal.cgi

Olevat otstarbekaim süsteem,mille järgi antud päeva aiatöid valida. Tsitaat aiandus.ee lehelt: "Kosmiliselt sobivaima aja (nt peakapsastele lehepäev, porganditele juurepäev, kurkidele viljapäev, lilledele õiepäev) valik taimedega suhtlemisel vähendab neil stressi ning soodustab meie soovitud organi kasvu ja arengut."

Siin elus on ikka kõik ära teaduseks aetud :D

Esimesed kaks tundi aiatöid tehtud

Täna hommikul asusime neljakesi majaümbrust koristama. Lapsed viisid lume alt välja tulnud mänguasjad liivakasti ja hakkasid seal asjatama. Samuti tegi issi nende kiigu korda, mille nöör katki oli ja millest kogu talve räägiti, et niipea kui kevad käes, saab kiik korda. Saigi!

Mina lõikusin vaarikapeenrast välja vanad oksad ja jõudsin järeldusele, et midagi pean ma vaarikatega ette võtma. Eelkõige nende väetamisega, sest see pole normaalne, et 3 aastat tagasi puukoolist ostetud vaarikad pole sentimeetritki kasvanud. Uued võsud, mis on tulnud, on sama väikesed, ca 15 cm ja marju pole ma nende küljes veel ka kohanud. Isa saadetud sorditud vaarikad olid eelmisel aastal päris ilusad, aga tundub, et maa on meil siin nii lahja, et nüüd on nemadki kiduramaks jäänud. Kuna kõdusõnniku toomine ei sõltu eriti minust, vaid sajast muust asjast, siis otsustasin, et seniks, kuni selle saab, toon vaarikatele kanasõnniku graanuleid.

Järgmiseks puhastasin maapirnide kuivanud pealsed ja kaevasin söögiks ka nende mugulaid. Mulle need väga maitsevad, lapsed söövad ka hea meelega.

Siis tegin tiiru eelmise aasta lillepeenardes, kiskuskin välja varred, mis olid veel peenardesse jäänud ning avastasin oma suureks üllatuseks, et sidrunmeliss, mille pakile oli kirjutatud, et see on üheaastane taim, on väikesed värsked lehed juba välja ajanud. Seega saan varsti värset sidrunmelissi teed teha. Väga mõnus! Lisaks avastasin, et kipslill, mida ma teadsin olevat kui kaheaastast taime, et ühel aastal kasvab, järgmisel õitseb, et ka see on nüüd kolmandal aastal uued võrsed vanadest juurikatest ajanud. Suvel paistab, et kas see on nüüd siis teine teine aasta või uus esimene :P

Roosidelt kuuseoksi veel ei eemaldanud. Lugesin, et kate või kuuseoksad on õige aeg eemaldada siis, kui krookused õitsema hakkavad. Kuna mul endal krookuseid pole, siis pean teistelt uurima, kas juba õitsevad :) Nartsissid on küll lausa minimalistlikud alles, osad alles pool cm maapinnast väljas, tublimad ca 5-6 cm.

Abikaasa puhastas kuusehekist suuremad kuivanud rohukõrred ja üldmulje sai krundist kohe palju ilusam. Eile sai linnast ära toodud ka kasvuhoone kile, lipid kile kinnitamiseks ja liistud majale, mis tuleb paigaldada veel enne laudist. Seega, kui ilmad lubavad, hakkame peale tööd täiega õues müttama. Täna püsisid lapsed meiega koos õues ligi 2 tundi, see annab lootust, et ka peale lasteaeda viitsivad nad meiega koos veel õues olla.