Minu elu esimene liiklustrahv ja Grete elu esimesed päkapikud

Sellised esimesed asjad kuu viimasel päeval :)
Läksin õhinal kangapoodi Kirke seeliku tarvis kangast ostma ja unustasin parkimiskella välja panna. Täitsa udupea ikka. Mul muidugi oli veidi unine Grete ka kaasas, kes tegi kõik selleks, et mu tähelepanu hajutada. Ja nii ta läks. Poodi jõudes ei tulnud kohe meelde ka. Umbes poole tunni pärast hakkas mingi uss kuskil närima, et midagi on vist valesti. Siis juba raalisin välja, et parkimiskell ununes panna ja ega siis ma enam lootnud trahvita pääseda. Siis jäi veel vaid oodata, et kui suur trahv on. Hea, et siiani eeskujulik liikleja olen olnud, sain miinimum-määra järgi. Isegi märge oli tehtud, et kell paigaldamata, kuigi sellist valikut kviitungil pole. Ah, mis sest enam! Ehk nüüd jääbki paremini meelde, et ei saa auto juurest lihtsalt minema jalutada, sest tasuta lõunaid paraku pole olemas! Aga kanga ma sain, mitte just sellise, mis mu kujutelmades hõljus, aga päris nunnu mummulise.

Täna sai Kirke loa suss päkapikkude jaoks aknalauale panna. See on nii veider, ta juba eelmisel aastal valis selleks issi villase soki. Ja nii ka sel korral. Grete praegu veel jutu järgi välja ei raalinud, mis värk toimub, aga panin ka tema sokikese issi soki kõrvale ja küll tal ülehomseks juba selge on, mis toimub. Kirke tahtis juba pärastlõunal ära magama minna, et hommik kiiremini tuleks ;) Siis mõne aja pärast tuli jutuga, et päkapikk oli talle öelnud, et ta toob üllatusmuna... Eks paistab, mis siis juhtub, kui polegi üllatusmuna ;)

Üks hea seik oli täna veel. Lõikasin Kirke seeliku välja ja traageldasin ühe külje kokku. Panin talle ümber, et näita, kas on paras (pikkus ja laius). Siis hakkasin süüa tegema ja käisin kooriproovis. Kui une-eelne muinasjutt oli loetud, ütleb mulle vaikselt: "Kuule, ma tahtsin sulle veel seda rääkida, et millal sa mu seeliku kokku õmbled?" Mina siis, et homme, kui lõunal lasteaiast koju tuleme ja Grete magama läheb, siis õmblen. Mõtleb natuke ja küsib: "Aga miks sa siis ei õmble, kui ma lasteaias olen?" Mina: "Sest siis on mul vaja koristada." Vastus: "Aga sa võid ju enne mu seeliku valmis õmmelda ja siis koristada." Vot nii! Siis ma muidugi kasutasin võimalust ja pinnisin talt välja lubaduse, et kui ma hommikul ta seeliku valmis õmblen, siis ta peab mul koristada aitama ;)