Ämm ja äi ostsid uue kutsu. Eelmisega juhtus jaanuaris õnnetus - sai veremürgituse ja suri. Tõug on sama - Berni karjakoer. Eelmine koer tundus rohkem toakoera moodi, see tundub veidi enam õuelooma moodi, vähemalt hetkel. Krutskeid täis on ta ka. Eriti meeldib talle Gretet hirmutada, jookseb Grete poole ja siis see väike inimene karjub südantlõhestavalt, sest tema mõistes läheneb ju suur loom :P Kirke õnneks koera enam ei karda, teeb vabalt pai, söödab jne.
Reedel ilmselt tuuakse meile kassipoeg. Grete on suur kassisõber, seda valget kassiema fännas ta täiega (väike ei anna end eriti kätte). Eks näeb, millise isendi saame, st millist iseloomu ta meile eksponeerib. Jääb vaid loota, et ta pole see, kes armastab mööda kardinaid ronida...
No comments:
Post a Comment