Jõesäng nr 2

Eile õhtul oli meil taaskord paduvihm, sedakorda koos äikesega. Ja jälle sain ma aiamaal mulda oma esialgsesse kohta tagasi kühveldada. Vähemalt äia tehtud traadist kaared kurkidel hoidsid ära järgmiste kurkide ära lömastamise, üleeile ju just istutasin uued kurgitaimed maha...

Aga vähemalt on mõned lilled aias õitsema läinud. Punane on kroonülane või teisisõnu anemoon ja sinine Hollandi iiris. Ilusakesed. Ootan juba astrite õitsemist, mulle tohutult meeldivad astrid. Kurb on ainult see, et siis ongi sügis käes. Hetkel on eriti nukker sellele mõelda, sest õigeid suveilmu pole ju praktiliselt olnudki...

Meie uus pereliige

Meil on nüüd kass - nimeta, hüüame teda Kiisuks. Kirke arvates võiks talle nimeks panna Džungel (ärge küsige, kust ta sellise nime peale tuli, ma tõesti ei tea!). Kass sai isegi omale oma toa :P (mees koristas tulevase sauna eesruumi ehitussodist puhtaks). Kuna põrand on valatud betoon, siis on kogu elamine seda tolmu jälle täis veetud. Oeh, vastik-vastik-vastik! Aga kuna meil on mingi ports hukkaläinud parketti (ajast, mil 100-liitrine akvaarium meie kodust äraolekul põrandale tühjenes ja parketi kummi ajas), siis mees paneb lähipäevadel selle sinna maha, niiet pool ruumist vähemalt peaks kaetud saama ning lastel tuleb siis mööda parketti kõndida...
Loomulkult on lubatud kassil ka toas olla ja enamasti ta seal ongi, aga et ta õpiks oma kastis asjal käima ja ta vahepeal "puhata" saaks, siis viime teda ka "oma tuppa" magama. Ja lemmikmäng on nüüdsest kassi vedamine nukuvanris või tema magama panemine nukkude hällis vmt...

Pudulojused

Ämm ja äi ostsid uue kutsu. Eelmisega juhtus jaanuaris õnnetus - sai veremürgituse ja suri. Tõug on sama - Berni karjakoer. Eelmine koer tundus rohkem toakoera moodi, see tundub veidi enam õuelooma moodi, vähemalt hetkel. Krutskeid täis on ta ka. Eriti meeldib talle Gretet hirmutada, jookseb Grete poole ja siis see väike inimene karjub südantlõhestavalt, sest tema mõistes läheneb ju suur loom :P Kirke õnneks koera enam ei karda, teeb vabalt pai, söödab jne.

Reedel ilmselt tuuakse meile kassipoeg. Grete on suur kassisõber, seda valget kassiema fännas ta täiega (väike ei anna end eriti kätte). Eks näeb, millise isendi saame, st millist iseloomu ta meile eksponeerib. Jääb vaid loota, et ta pole see, kes armastab mööda kardinaid ronida...

Kurgipeenar before ja after

Täitsa nitsevoo peenar ju :P
Äi tuli täna muru niitma, sain veel viimasel hetkel nad kätte ja ämm tõi uued 12 kurgitaime.
On ikka kevad sel aastal. Nii palju tuult, kui sel aastal on olnud, ma ka ei mäleta...

Kahjud

Selline see seis nüüd siis on. Kurkide katteloorist sai mudamüür ja risti läbi aiamaa jooksis jõesäng. Kohutav, ma ütlen!

Looduse vastu me ei saa

Selline majaümbrus meil siis ajal, kui mina Tartu laululaval lauluasja ajasin.

Pilt aiamaast tundub eriti nukker, hommikul vaatan kahjustused üle. Selle katteloori all (kõige suurema lombi põhjas) peaks kurgid olema...

Hekk

Võttis aega, mis võttis, aga asja sai. Ca 530 kuuske metsast üles kaevatud ja kodu juurde maha istutatud. Minu osalus antud projektis oli nullilähedane. Sel korral olin rohkem moraalselt toeks :P Tegelikult said viimased puud istutatud juba pühapäeval, so 7. juunil. Samasugune pikk rivi kui pildil, on ka teisel pool krunti. Järgmine "õueprojekt mehel on poolelijäänud tasandus- ja haljastustööd.

Vihm ja vihmavahe

Ükspäev istutasin ära saialilled, kressid ja põõsasastrid, see oli vist juba neljapäeval (4.06). Eile ja üleeile meil vihmavahet ei olnud. Õigemini küll, eile pärastlõunal oli, aga siis mind ei olnud kodus. Siis ma laulsin lipupäeva kontserdil Otepääl. Uudisteos meeldis mulle väga, kahju ainult, et orkester halva ilma tõttu küll kohale sõitis, kuid asju lahti ei pakkinud ning koju tagasi sõitis. Autor ise oli muidugi tuntud headuses. Loodetavasti kunagi saab teost kuulda/ laulda ka koos orkestriga. Õnneks ilmataat halastas meile (ja rahvale) ja kontserdi ajal sadu polnud ning rahvariide pluusi alla peidetud kampsun ja polo õigustasid end igati.

Täna leidsin väikse vihmavahe ja istutasin kärmelt ära tageetesed, halli aruheina ja 3 suvikõrvitsat. Viimased peitsin kindluse mõttes katteloori alla, kuna neid ei olnud ma jõudnud õues "karastada" (lilled elasid juba mõnda aega õues pottidega). Las nad siis karastuvad seni katteloori all, kuni ilm jälle suvisemaks läheb. Kippusid mul muidu juba aknalaual õitsema minema. Istutada on jäänud kurgid, loodan homme vihmavahe leida. Neile panen ka katteloori peale, kuna ei taha neid õue viia, tuul ilmselt murraks nad ära, nad mul suht kõrgetes pottides.

Meie jaoks tulid "halvad ilmad" väga heal ajal. Pääseme 520 kuuse ja 1000 ruutmeetri muru kastmisest. Ka lilli pole vaja eraldi kasta. Ja kui ma ka aias mõnda aega märja tõttu enam midagi teha ei saa, siis tegevuse puudus mind ei kimbuta. Köögi riiul tahaks revideerimist ja kogu elamise põhjalikum koristus ei teeks ka paha :P

Veel sortidest

Tõnise jasmiin on amteliku nime poolest ebajasmiin "Virginal" (peaks kasvama 2-3 meetrit kõrgeks ja 2-2,5 meetrit laiaks, nagu juuresoleval pildidl, meil on paarikümne sentimeetrine oksake alles).

Olgu ära mainitud ka õunapuud (et kui meelest läheb, siis on kuskile talletatud). Koha meie aias on leidnud: Liivi sibulõun, Antonovka, Koit, Valge Klaar, Kuldrenet ja tundmatu puu (silt kadunud, meenutada ei suuda), mis metsistus peale närimist ära (st uued võsud tulid altpoolt pookekohta) ja mis seetõttu tuleb välja vahetada. Tema asemele paneme Martsipani, mis meil tegelikult ka olemas oli, kuid mis eelpoolmainitud põhjustel samuti hukka sai. Ülejäänud puud (v.a. Kuldrenet, mille istutasimegi alles sel kevadel) elasid loomakahjustused üle, kuigi on nüüd veitsa kidurad ja läheb mõned aastad enne, kui nad sama suureks saavad, kui nad ostes olid. Aga MaSu ajal ei hakka kõiki uusi puid ka ostma, küll nad kasvavad.

Päikesenauding

Täna tegin esimese tõelise päevitusseansi. Isegi ei kripeldanud, et sada vajalikku asja sel ajal tegemata jäävad :P Kuna päevitasin keskpäeval, siis enne jõudsin kenasti aedoad maha külvata ja niipea kui Grete pool 12 lõunaunne suigutatud, võis päevitamine alata. Kasutasin isegi laste nr 30 faktoriga kreemi. Natuke pelgasin, et sellest päike läbi ei tule, aga hirm oli asjata (muud kreemi hetkel polnud kodus, päris ilma jällegi ka ei tahtnud ;). Üldiselt piisab mulle faktorist 6 või 8.

Ega üle 1,5 tunni ei viitsinudki. Lugesin "Laisa aedniku aeda", selline mõnus raamatuke, autoriks Jüri Annist. Sain teada, et heitlehelised rododendronid taluvad päikest paremini kui igihaljad, seega kui mingi aeg hakkan turbapeenart tegema, pean seda kindlasti arvestama. Pean üle vaatama, kas sordid, mis mulle enim silma jäid, on ikka heitlehelised ja kui pole, siis tuleb uued valida. Õnneks on rodode puhul valik suur. Igihaljaste kohta on öeldud, et neile peaks keskpäeval vari langema. Vaatasin siis kella poole 1 paiku maja ümber ringi, vari on vaid alal, kus tulevikus terrass peaks paiknema.

Siis tuli veel selline mõte, et maja ette kaskede alla peaks lumi- ja märtsikellukesed istutama. Neist esimesi võiks istudada juulis ja teisi augustis - vähemalt nii väidab see raamat. Lumikellukesi peaks ämmal kindlasti jagada olema.

Ja siis oli seal raamatus üks väga lahe pilt rippoksalisest kanada tsuugast "Pendulast". Kui majaesine kivimüüritis valmis on, siis sobib ta sinna kohe väga kenasti (oksad ripuvad kivimüürist alla).
Siit saab aimu, nii sellest sordist, kui ka teistest.