Külvamisest

Eile ma aiamaale ei jõudnudki. Kuni kella kaheni oli olude sunnil linnapäev (notariskäik) ja peale seda ei soostunud Grete üldse kärus magama. Panin ta siis õue asjatama (siiani ta üldse ei tahtnud õues kõndida, istus hea meelega liivahunnikus ja siis mõne aja möödudes käputas sealt minema, eile avastas õueskõndimise võlud :) ning võtsin kätte ja panin karpidesse jälle üht-teist kasvama. Maitsetaimedest said karpi basiilik, sidrunmeliss ja piprarohi, lilledest stepirohi ning veel jääsalat ja suvikõrvits.
Väljas oleks vaja veidi külvitööd teha - peedi-kaali peenar on täitsa valmis, vaja vaid seemned maha panna. Täna ehk õnnestub ka. Üleeile külvasin redise, salati ja tilli.

Tasuta lõunad

Tasuta lõunatega on nii, et üldiselt neid pole olemas, aga mõnikord, olles õigel ajal õiges kohas, võib midagi siiski sülle kukkuda. Meil juhtus see eile. Tõnis käis vallas (kasutusluba ära toomas), sai meie kurvastuseks teada, et meile siiski ei tule valla rahade eest kanalisatsiooni ja äraveo toteerimine lõpetatakse ka selle aasta lõpus ära. Kuid uurides, kuhu saaks ehitusprügi viia, läks jutt üldisemalt ehitusele ning koorus välja tõsiasi, et kanaliehitajad on kraavide kaevamisest tuleva mulla-saviga hädas (st seda pole kuskile ladustada). Läks siis peale vallas käimist töödejuhataja juurde ja uuris maad ja nii saabubki meie õuele 5-6 koormat savi ja mulda, mida meil täiteks niiväga vaja on ja mida muidu kalli raha eest ostma oleks pidanud. Niiet pole halba heata. Ja kui kõik läheb plaani kohaselt, peaks pühapäeval kopp tulema maad planeerima, siis peaks majaümbrus juba hoopis teise ilme võtma :)

Põdurake

Paar kuud tagasi hakkasin südame piirkonnas valusid tundma. Kui nad märtsi alguses peale järjekordselt põetud viirushaigust üsna tugevaks läksid, võttis veidi "jahedaks" ja läksin perearstile kurtma. Hirm tekkis suuresti ilmselt sellest, et ülikooli lõpetamise aegu põdesin südamelihasepõletiku püstijalu läbi ja diagnoosi sain tagantjärele, aga tunne oli siis umbes sama. Perearst arvas, et vast ikka ei ole südamelihasepõletik, kuid võttis asja tõsiselt. Andsin verd, kust võeti igasugu näitajaid (isegi kilpnäärme ja mandli ja kolesterooli jmt), tegi EKG (mis oli täiesti korras). Kõik näidud veres olid ka korras, ei mingeid põletikunäitajaid ega kõrvalekaldeid. Andis saatekirjad kurguarstile ja südamearstile. Kuu hiljem saingi mõlemad ajad. Enne kurguarstile - see tuvastas krüptilised mandlid, mädakolletega ja soovitas opi aja kinni panna. Südamearst tegi ultraheli, kus tuvastas täiesti korras südame ja seetõttu koormustesti tegema ei hakanud. Ka välistas ta, et ma südamerikkega sündisin, mida emale räägiti, tol ajal lihtsalt polnud muud diagnoosimise moodust, kui kuuldetoru ja kui oli kahin, pandi kohe südamerikke kahtlus või diagnoos. Ultraheliaparaat teadupärast leiutati ju hiljem :P Küll aga arvas ka südamearst, et mandlid võiks ära lõigata.
Ma ise ei taha lõigata. Igaljuhul mitte kiirkorras. Kohe kindlasti tahan veel ühe hooaja üritada nendega läbi ajada. Mitte sellepärast, et ma arvan, et ma olen targem kui arstid...
Lihtsalt, see oli esimene talv, kui mul üldse kurguga mingeid probleeme oli. Võibolla mul lapsena oli mõni angiin või bronhiit, kuid see 15 aastat, mil ma ise olen oma asju ajanud, ei ole mul kordagi mingeid selliseid hädasid olnud. Ja nüüd lambist - minge kohe lõikama. Usun, et mu selle talve haigused võiks siiski organismi kurnatuse arvele panna. Seega, ma alustaks enese turgutamisest. Seetõttu läksingi oma homöopaadi jutule. Üllatusena mulle ei mõelnudki ta mingit eriti haruldast ainet välja, vaid kõige tavalisema trauma-aine, mida kasutatakse ka kurnatuse juhtudel. Lisaks palju soovitusi ravimtaimede osas: viirpuu tilgad (mida soovitas ka südamearst), kortslehetee (südamele), salvei-põldosja-naistepunatee (kurgule-mandlitele kuristamiseks ja ka joomiseks), veel tablettidena mangaan, magneesium ja Q10.
Kui eile avastasin, et õhuniiskus tubades on alla 40, siis ma ka enam ei imestanud nende kurguhädade üle. Kui sügiseks ventilatsiooni reguleerimisega tuba niiskemaks ei saa, tuleb meie majja õhuniisutaja.
Moraal: hea oli teada saada, et südamega on kõik korras, aga ei ole lihtne see vananemine :P

Ja muide, mul on juba 3 peenart kaevatud. Kaevamine kuulub ka "tervise üldise turgutamise programmi". Südamearst küll arvas, et äkki see on liiga suur koormus, aga ma arvan, et ei ole (lubasin talle, et teen enesetunde järgi ja tunne on õues oivaline, vaadake, mis ilm õues on!). Teen ka mõõdukalt, iga päev 1 peenar, st ca tunnike või veidi rohkem.

Lissalt rõõmus

Milline suurepärane ilm! Juba istutasin õuekastidesse ära pooled gladioolid (kuna nad olid juba päris suured ja mõtlesin koos nende roheliste kastidega nad teiste lillede vahele sokutada), tekitasin ühe õuepoti daaliatega (seda on hea ööseks tuulekotta tõsta kuni külma lubab) ja käisin "maad proovimas". Maa on kaevamiseks praegu superhea. Vähemalt see osa maast, kus eelmisel aastal juba peenrad olid (st on korra korralikult läbi kaevatud). Kuna ma juba varem otsustasin ära, et ma kogu maad üle ei freesi, vaid ainult selle osa, mida ma eelmisel aastal üles ei jõudnud kaevata, siis saan kaevetöödega pihta hakata. Tegelikult "maa proovimise" käigus sai kolmandik porgandipeenart juba kaevatud :) Nüüd ootan, kui Grete ärkab, võtan ta õue kaasa ja saan ehk ülejäänud 2/3 ka täna valmis. Külvama vast enne nädalavahetust siiski ei hakka, siis peaks külmalaine mööda saama (mis ei tähenda, et mai alguses uus külmalaine ei võiks tulla...), kuigi porgand mu tagasihoidlike teadmiste kohaselt külma ei karda ja redis lausa tahaks jahedat.
Ja ilmateade lubab aine soojemat ilma - pühapäevaks kuni +19, esmaspäevaks kuni +21 ja teisipäevaks kuni +22. Proovigu nad oma lubadusest taganeda!!! :P

PS! Siiski-siiski tulid esimesest külvist üles ka mõned (hetkel 14) põõsasastrid (ja neist on mulle küllalt), niiet uut pakki avada ei näinud mõtet ja 1 või heal juhul 2 kroonülast hakkavad ka "punguma" :).

Tärkamine

Gladioolidel on suures jaos leheotsad väljas, Hollandi iiristel oli pooltel juba enne potti panemist, aga ka need on edenenud, pojengaster on tärganud, aga põõsasaster... päev peale külvamist "hoiatati" mind, et astri seeme teisel aastal enamasti ei idane, et pole mõtet poolikut pakki alles jättagi. Ja saingi sellele kohe kinnituse. Põõsasastri seeme oli mul eelmise aasta oma ja ühel ajal külvatud seemned - pojengastrid kõik üleval, põõsasastrite karbis mitte ühtegi taimealget. Käisin ostsin täna uue paki seemet ja hakkan õhtul külvama. Daaliad ja begooniad kasvavad ka ilusti (neil olid ka juba enne pottidesse panekut "idud" väljas), aga kroonülasega läks vist midagi valesti, igatahes ei ole neist ükski (25-st) seda nägu, et kuskilt midagi rohelist tulema hakkaks.

Tegusad pühad

Nii võib tõesti viimased kolm päeva kokku võtta. Saingi kaua seisnud kardinad õmmeldud, veel sain kõik hetkel külvamist kannatava külvatud ja isegi Grete albumisse sain pildid pandud (ca 250 tk), vaja vaid veel kuupäevad juurde kirjutada.

Kardinate valmissaamisel selgus, et algne plaan terrassiuksele mitte tülli panna ei ole siiski hea plaan. Seega tuleb kardinategijalt jupike siini juurde tellida ja minna vaadata, kas sama tülli juurde saan. Võibolla ostan isegi kaks tükki, sest praegu on suurel aknal tüll ees suht sirgelt, aga äkki oleks ilusam, kui ta oleks kergelt laines. Seda ma veel mõtlen ja katsetan.

See pildimajandus on ikka päris suur ettevõtmine. Kõigepealt neist tuhandetest digipiltidest välja valida, mida ilmutada, tellimine on kökimöki, aga albimitesse ladumine jälle ettevõtmine. Aga mulle meeldivad albumid, siis tuleb tubli olla. Järgmiseks ootab veel Kirke album, kus on viimased pildid tema kaheaasta sünnipäevast, seega et poolteist aasta pole keegi sellega tegelenud - järgmised 300 pilti...

Mis aga potipõllundust puudutab, siis hetkel kasvab mul palju lilli - gladioolid, daaliad, Hollandi iirised, põõsas- ja pojengastrid ja kroonülased. Aedrukkililled külvan otse välja, neid ette ei kasvata. Kui maa taheneb, hakkan kohe peenraid tegema - porgandi võib kindlasti juba aprillis külvata, ka redised, kindlasti midagi veel. Algaja aiapidaja kõike veel peast ei tea ;)

Aa, ja mune värvisime ka, juba reedel, sest Kirke ei jõudnud kauem enam oodata.

Jah, gladioolid said eile õhtul pottidesse.
Ümberistutamist ootab üks potilill ning õitsemise lõpetanud orhideed. Tegemistest puudust ei näi tulevat.
Tulemas on 3 vaba päeva ja õnneks oleme need kodus, ei sõida kuhugi, ei võõrusta kedagi :) Loodan Grete lõunaunede ajal õmmelda, eelkõige meie magamistoa tüllid parajaks ja ette saada, mis said ostetud juba jõulude ajal. Kui enne aiatöid neid tehtud ei saa, jäävad nad küll uusi jõule ootama. Homme hommikul peaks tiiru linnas käima ja Kirkele "linna"-mantlit otsima. Nagunii on nii suur püha, et tööd teha ei või :)

Esimene tiir aias

Täna käisin esimest korda oma lumevaba aeda vaatamas. Tuvastasin mõned tärganud nartsissid ja väikesed maasikalehed kuivanud lehtede all. Maa on jube märg. Kuna tulin Kirkega lasteaiast ja Grete magas vankris, läksin otse ja kingad on pehmeltöeldes ääreni mudased.
Nädalavahetusel võiks muidu aias koristustöid juba teha küll (kummikutega :P). Vaarikad võiks ära lõigata (st eelmise aasta oksad), samuti maapirni kuivanud pealsed (mis tuletab meelde, et praegu on hea aeg ka maapirni söögiks üles kaevata). Esialgu vist muud ei saagi teha. Kuid toas võib juba mingeid taimi ette kasvatama hakata küll. Täna on plaan gladioolisibulad pottidesse panna, eks näeb, kas ka õnnestub, kuna 5-6 paiku peaks ämm-äi korraks külla tulema ja kas peale seda viitsin, see paistab.

Kirby

Eile külastas meid Kirby-mees. Kui mulle eelmisel nädalal tuli kõne võõralt numbrilt, mis teatas, et üks mu tuttav on mu numbri andnud (mind sellest eelnevalt teavitamata) ning et kas ma olen nõus esitlusega, siis nime ei mainitud. Muidu ma oleks helistajale kohe öelnud, et olen juba esitlust näinud ning et suguvõsas ka kaks masinat olemas. Seda esiteks. Teiseks - mulle räägiti, et nad teevad turu-uuringut, kuidas kliendid nende tootega rahul on (st, ei mingit müügijuttu). Tõnis ütles mulle kohe, et olen naiivne, kui seda uskuma jään, aga ma jäin :P Aga ma ei jätnud seda ka esitlejale ütlemata, et nad oleksid võinud end sellest esitlusest säästa, kui nad poleks mulle niimoodi lähenenud. Esiteks, tunnen ma end petetuna ja teiseks, oleks ma võinud oma "ei" neile enne esitlust juba ära öelda. Masin ju iseenesest paha pole, miks mitte sellist omada. Ainult et meie prioriteedid hetkel on hoopis teised, st selle 41 000 krooni eest, mis see masin meile maksma oleks läinud, saaks näiteks välislaudise või pool köögimööblit...Kusjuures, imelik on veel see, et me juba poole esitluse ajal ütlesime talle suht konkreetselt, et meil plaanis osta pole, aga ta oli ikkagi nii põhjalik. Kell 6, kui esitlus oli juba ligi 2 tundi kestnud, ütles Tõnis, et ta peab 7 linnas kohtumisel olema, et poole 7-ks võtku otsad kokku ja siis veel ka läks tal aega kolmveerand seitsmeni - kokku 2,5 tundi :O
Poiss oli ära minnes päris löödud. Ei kujuta ette, mida ta mõtles. Et olukorras, kus meil on miljon vajalikumat asja, ostame Kirby? Tõnis kiitis ta esitlust, et see oli parem kui naisterahva oma, mida nägime 4-5 aastat tagasi. Aga ei jäänud ka võlgu selles osas, et ameerikalik esitlus eestlastele ei sobi ;) Demonstreeris oma raamaturiiulit, kus on hulgaliselt müügipsühholoogia ja -strateegiate raamatuid.
Üks naljakas episood oli ka.
Poiss küsib: "Ja mida see teile meenutab (hoiab käes järejkordset otsikut)? Mida sellega teha saab?"
Meie vaatame nõutu näoga.
Poiss: (Jube õnnelikult) "Sellega saab massaaži teha!"
Alguse ma arvasin, et ta teeb nalja...
Aga ei, siis ütles: "Noh, proovime!"
Me vaatasime veelgi nõutumalt üksteisele otsa... tolmuimejaga massaaži???
Keha peale polnud me kumbki nõus proovima, talla alla proovisime. Tema vaatas meid küll sellise näoga, et te olete vist mingi imelikud... Ja kiitis, et pensionäridele meeldib see funtsioon eriti... ju me siis jätsime pensionieelikute mulje :D

Kevad

... on ilus. Ainult et... see tee, mis meil siin on, see on lihtsalt kohutav. Einoh, kummikuga saab kuiva jalaga läbi küll, aga samas, kummikut on vaja vaid pool teed (kui võtta sihtmärgiks lasteaed :), ülejäänud on asfalt ja see on täiesti kuiv (seal tahaks kummikud millegi muu vastu vahetada, kuid ma pole nii tubli, et mitut paari jalatseid kaasa vedada :P). Õnneks lubab ilmateade esmaspäevani sooja, mistõttu jääb lootus, et kui lumi ära sulab, saab ka tee kuivama. Praegu on mitu majaomanikku meie tänaval teepervele kraavi kaevanud, et lumesulamise vesi nende kruntidele ei voolaks. Kuna meie oleme peaaegu nagu orus, siis ülevalt mäelt vuliseb täiega. Tõnis kaevas ükspäev mitu kaitsekraavi, et vesi otse vundamendi alla ei jookseks. Majaümbrusest ma ei räägigi (ometi pean ju iga päev käruga sellest mudast kuidagi läbi saama, et Kirkele lasteaeda järele minna...).