Esimene pikem reis nelja lapsega :)

Tegelikult tahtsin reisimuljed kirja panna esimese emotsiooni pealt kohe naastes, kuid kuidagi selline tempo oli peal, et nii see ei läinud. Kolmapäeval (19.10) naasesime, reedel oli Gretel juba flöödikonkurss (mille ta meie suureks üllatuseks veel ka ära võitis, olgugi, et viimase nö kriitilise nädala olime ära ja muidugi ei olnud pilli reisil kaasas; lisaks sellele oli vanuserühm 8-10-aastased ja tema on ju alles 8, arvasime, et ju mõni 10-aastane ikka võidab ;), siis algas koolivaheaeg koos Kirke sünnipäevaga ja nii ta on läinud...

Aga reisist! Olgu etteruttavalt öeldud, et kõik läks imehästi ja kogu meie suur pere jäi esimese katsega rahule, mistõttu ootame juba põnevusega uusi käike.

Paphose rannapromenaad

Tuba, mis pärast pildi tegemist tühjaks jäi :)

Esimene soojamaareis viis meid Küprosele. Millest selline valik? Kuna teadsime, et tahame minna oktoobri keskel, siis pöördusingi selle infoga oma tuttava poole Estravelis. Tema soovitus oli, et sellisel ajal Kreeka saared on ehku peale minek, seal võib olla soe, kui veab, kuid võib ka mitte, kui nii hästi ei vea (tagantjärele võib öelda, et sel aastal oleks olnud soe ;) ja Hispaania saared on oktoobri keskel veel jahedavõitu, kui plaanis on päikesereis ning kindla peale minek on Küpros. Usaldan teda täielikult, mistõttu oli sihtriigi valik tehtud! Tema pakkus välja ka Aurinko pakettreisi Paphosesse. Küprosel on teisigi kuurortlinnu, aga Paphos on lastega minemiseks väga mõnus, rahulik ja vaikne linnake. Nii suurele seltskonnale, kui seda on 6-liikmeline pere, hotellitube eriti ei pakutagi, kohe pakutakse välja apartment. Meie apartment oli kolme eraldi magamistoaga, mis olid lisaks köögile ja elutoale. Ka oli meil 2 terrassi, millest ühel sai lausa katusele :) Kuna aga 2 väiksemat last magasid meiega ühes toas, siis 1 tuba seisis meil täitsa jõude.

Vaade katuseterrassilt mägede poole

Vaade katuseterrassilt mere poole

Restoranipäälik piigadega ühel hommikusöögil

Valides pakettreisi, pakuti meile variante koos hommikusöökidega, vaid majutus, kõik hinnas jne. Mõtlesime nii- ja naapidi ning otsustasime, et pakutud 300 euri hommikusöökide eest, kui meil piigad söövad hommikuti heal juhul 2 röstsaia, on mõttetu, mistõttu otsustasime võtta paketis vaid lennud ja majutuse. Õhtuti tahtsime erinevate söögikohtades käia, et kohalikke maitseid kogeda. Seda suurem oli mu üllatus, kui kohale jõudes toa kättesaamist oodates hotelli restoranis lõunat tellides mu kallis abikaasa sõna otses mõttes lasi endale kõik hinnas paketi maha müüa. Restoranipäälik oli muidugi hea müügimees, ent tegi ka tõesti hea pakkumise. Kui alguses pakuti 300 euro eest kõigile vaid hommikusööki, siis nüüd oli pakkumine 560 euro eest hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid buffeelauas ning otseloomulikult kõik joogid baarist kogu päeva vältel ehk siis lapsed võisid igal ajal baarist vett, mahla, kokteili või jäätist küsida ja täiskasvanutele lisandus ka kogu alkohol. Njah, võibolla restoranipäälik nägi ära, et alkoholi siin palju ei kulu, mamma ei saa võtta, kuna imetab ja palju see papagi võtab, kui on nelja lapsega :D
Tagantjärele mõeldes oli see lahendus muidugi päris mugav (ei ühtegi ooteaega enne sööki) ja ei saa öelda, et buffee oleks üksluine olnud. Oli nii kohalikke roogi, mida mekkida ja oli tavapärast (nagu kartulid ja makaronid ning riis, millest lapsed toitusid). Lõuna- ja õhtubuffeed olid erinevad ja muidugi ka päevade lõikes erinevad.

Aga alustades algusest, siis meie lend väljus Tallinnast 4.30. Tšarterlendude ainuke miinus ongi veidi ebamugavad väljumised, samas suureks plussiks see, et pole ümberistumisi, mis vähendab ka veidi pagasi kaotsiminemise riski. Pagasit oli meil lubatud kaasa võtta palju, 20 kilo äraantavat ja 5 kilo käsipagasit viiel inimesel ja lisaks siis imikul käru pluss 10 kg pagasit. Õnneks meil nii palju kaasa tarida polnud vaja. Saime 2 suurt ja ühe väikese kohvri äraantavat pagasit pluss titekäru. Ja siis 5 käsipagasit. Minu väike valearvestus oli see, et kuna kodust liikuma hakkasime südaööl ja oli enam kui kindel, et kõik lapsed autos magavad, et abikaasa läheb sahmib pagasi ära üksi ehk et teeb ära check-in'i (kahjuks sel lennufirmal onlines seda teha ei saanud). Kuidagi üldse ei kangastunud, et check-in'is saad ju ka pardakaardid, mis tähendab, et siiski kõiki reisijaid tahetakse näha. Kuna suuremad ärkasid nagunii üles, kui auto pargitud sai, läksid nad koos issiga kohvritega kaasa, mina jäin väikestega autosse. Kõigepealt asus abikaasa lennujaamas kiletamismasinat otsima, sest käru oli tarvis enne pagasisse andmist ära kiletada. Muidugi tuli välja, et kiletamismasin alustab tööd kell 10 hommikul, mitte kell 2 öösel. Õnneks anti lahkelt rull kilet ja käru sai siiski kile ümber. See tehtud, läks mees lastega vonklevasse check-in'i järjekorda. Jõudes letti saigi teada, et ikka kõik näod tuleb ette näidata. Jättis siis suuremad kohvritega leti kõrvale ootama, tuli meile järele. Kummalegi üks laps sülle ja tagasi pagasi juurde. Lapsed ärkasid mõlemad üles, vaatasid suurte silmadega ringi ja ei mingit kisa. Leti juurde jõudes olime jube rõõmsad, et meid uuesti järjekorra lõppu ei saadetud, vaid nö vahele võeti. Eks mees oli ju tegelikult ausalt oma järjekorra ära ka seisnud. Oli kuulda, kuidas ülejäänud ootajad arutasid kahe asja üle, et imelik, et ükski neljast lapsest ei karju ja et eitea, kas viimane on poisslaps :D. Kompsud kenasti ära antud, läksime ära turvakontrolli. Mul oli kaasas homöopaatia teradega originaal Ainsworthsi kohvrike, millel kenasti juhend peal, et seda ei peaks kiiritama, mistõttu võtsin selle käsipagasist välja ja palusin mitte läbi röntgeni lasta. Esmalt teatati mulle selle peale, et ei, selline asi ei tule kõne allagi, et selleks on eriluba vaja. Vastasin, et nad teevad küll nüüd nalja, terve Euroopa lendab selliste kohvrikestega, vaadake, seal on peal kirjas, kuidas seda käsitleda. Siis võeti kohvrike enda kätte, mida nad seal tegid, ma ei näinud, sest oli ju vaja üleriided seljast võtta ja kastidesse laduda ja lapsigi aidata. Kui juba teiselpool väravat oma kastidega olime, hõikas keegi, et kelle oma "see" oli, pidades silmas mu väikest kohvrikest. Läksin sinna ja öeldi, et peame teie kätelt proovi võtma, sest selle kohvrikese pealt võetud proov andis 2 korda positiivse lõhkeaineproovi. Ütlesin, et jaa, palu-palun, võtke aga. Muidugi oli mu kätelt võetud proov puhas. Ja pärast seda kõike juba saimegi ära lennujaama-alasse, kus lapsed mängisid veidi Lotte majas kell 3 öösel. Juba enne nelja algas pardaleminek ja ilmselt seetõttu, et kõik said varem pardale, startis ka lennuk enne algselt väljakuulutatud aega.
Lend sujus hästi. Kuna titt oli meil ju autos üles ärganud, siis enne, kui lennuk tõusma hakkas, oli ta jõudnud mul süles juba magama jääda ja mingeid märke sellest, et tal kuskilt ebamugav oleks, me ei täheldanud. Kolme-aastane tegeles nätsukommide söömisega, ka temal ei tundunud kuskilt ebamugav olevat. Tõttöelda tema pärast ma kartisn kõige rohkem. Ta on meil üldse selline hellik, et kui miski ei meeldi või on kuskilt pisut ebamugav, siis oh seda häda ja viletsust. Aga reisiärevuses ei öine ülesärkamine ega uued kogemused lennukis mingit vingumist kaasa ei toonud. Oh seda rõõmu! Maandusime enne poolt üheksat ja ma pakun et nii poole 10 paiku olime juba oma hotellis. Miks mulle veel see paketireis meeldis, oli see, et lennujaamas olid Aurinko reisisaatjad vastas, suunasid õigesse bussi, hotellisõidul jagati veel näpunäiteid ja kohaliku elu teateid. Väga mugav. Kuna jõudsime hotelli nii vara, ei olnud meie tuba st apartment veel valmis, siis leidiski aset eespool kirjeldatud kõik hinnas paketi jõudmine meieni.

Olime juba algselt ära otsustanud, et kuna meil on seltskonnas rinnapiimal titt ja kolme-aastane, kes vajab päeval und, ei tule meil kultuurireis, vaid päikese ja basseinireis, mis tähenab, et me erilisi ekskursioone ei planeerinud. Algselt jah, ma tahtisn minna Paphose linnaekskursioonile, isegi koos kahe vanema piigaga, aga kuna sain teada, et see toimus kohe järgmisel päeval peale jõudmist ja ma olin reisiöösel maganud ühe tunni, sain kiiresti aru, et ma siiski ei lähe sinna ekskursioonile. Abikaasa käis päevasel ekskursioonil mägedes (ülejärgmisel päeval peale jõudmist), mis hõlmas väikest matka ja mõnesid vaatamisväärsusi. Sellega jäi ta rahule, mina olin siis lastega üksi hotellis ja basseinis. Veel oli meil mõte, et läheme laevakruiisile merele, kuid kiirelt sai selgeks, et lastel pole laeva peal 4 tundi mitte midagi teha, niiet loobusime sellestki plaanist. Kuid siis ühel jalutuskäigul rannapromedaail istusid seal mehed ja müüsid tunniajast paaditrippi klaasist põhjaga laevadega. See tundus midagi, mis meile hästi passib. Näeme oma kuurorti mere poolt ka ära, lapsed saavad merepõhjas laevavrakki näha ja peavad tunnikese ka kenasti vastu. Mõeldud, tehtud ja rahul! Üldiselt kujunesid päevad selliseks, et hommikusöögile jõudsime nii 9.15 paiku, pärast sööki läksime jalutsime mööda suveniiripoode või rannapromedaani, 11 paiku tagasi ja basseini, peale ühte lõunasöögile, siis Karmen issiga tuppa tuttu, mina suurematega veel basseini äärde, poja vastavalt sellele kas tuppa või õue, kas ta parasjagu oli üleval või magas.

Klõps paaditripilt rannikule

Tagasilend oli planeeritud 9.50, aga jällegi, kuna rahvas oli juba varem lennukis, startis lennuk juba 9.30 ja maandumisaeg oli 14.10, kuid sel ajal olime me juba kogu tavaariga Tallinn-Tartu maanteel koduteel ehk ju me siis nii poole kahe paiku maandusime.

Ilmaga vedas meil väga hästi. Oli sealgi pisut soojem kui enamasti sel ajal, kui muidu nii 26-28 kraadi on tavaline, siis sel aastal oli 30 kraadi ringis. Kui meie reisi viimasel päeval oli hommikusöögil 26 kraadi sooja, siis restoranipäälik võdistas õlgu ja ütles, et jahe on. Abikaasa mul ütles, et no just läks heaks (tema meil eriti kuuma ei talu ega armasta).

Mulle meeldisid need kõrrelised,aga varjudest eespool on
lastebassein

Tuled basseinis õhtusöögi ajal

Kokkuvõttes võin öelda, et meile pakutud hotell - Basilica Holiday Resort - oli väga super kompleks lastega puhkamiseks. Rannapromenaad oli paarsada meetrit, supermarket kohe hotelli vastas üle tee, hotelli ala piisavalt suur ja kompaktne, olemas nii suur bassein, kui lastebassein ja väike mänguväljak sellistele 1-3-aastastele. Apartment oli suur ja mugav, kuigi lõpuks läks sedasi, et meil kööki polnud tarvis kasutada, oli seal kõik vajalik olemas. Restoranipäälik oli eriti aktiivne suhtleja ja erilist tähelepanu pööras ta Kirkele, kes lõi laineid oma kollase tukaga. Kuid üleüldse on Küprose kultuur väga-väga lapsesõbralik. Viimasel päeval oli lahe see, kuidas nii Adam, see restopäälik kui ka baarman hakkasid abikaasalt uurima, et kas ikka TripAdvisoriss'e paned kommentaari. Kui siis abikaasa seda pärast õhtusööki tegema hakkas veel niisama seal istudes, tegime nalja, et noh, mida sa tahad, et sinna kirjutaksime? Siis ehmusid ära, et ei-ei, meie ei ütle kunagi midagi, kirjutage nii, kuidas ise arvate :) Oleks nagunii kirjutanud, mida arvame, aga huvitav oli seda reaktsiooni näha.

Mõned turistipildid ka:

Lahe ehitusstiil

Oliivisalu

Minu hüvastijätuselfi katusel

Fun