19 November 2015

Esimene tõsisem haigus sel hooajal sai meid kätte

Õnneks mitte kõiki korraga. Hetkel on peamine ravitav Grete. Aga veider viirus on, algas tugeva peavalu ja mitte eriti kõrge palavikuga. Selline "hea viirus" ibukaga ravimiseks, aga mina muidugi püüan teiste vahenditega. Esimesel ööl siiski pool ibukat andsin, et laps saaks uuesti magama jääda, aga edaspidi oleme muude vahenditega hakkama saanud. Algas see tal teisipäeva õhtul. Kolmapäeva lõunal tõusis uuesti palavik, aga neljapäeva lõunal enam palavikku ei tulnud. Kooli ma teda ikkagi homme ei saada, las taastub väheke. Õpikud tõin kõik koju, saab nädalavahetusel töövihikutest tehtud asjad järele teha ja eks muud asjad siis õpetaja annab jooksvalt tundides teha, mida nad lahtistele lehtedele teevad. Õpikuid käisin toomas, siis õpetajal oli lapse kohta vaid kiidusõnu, et tunnis alati õppimise juures ja saab kõigega kenasti hakkama, aktiivne, tähelepanelik ja laia silmaringiga. Eks nii ongi. Ise ta on vahel kurtnud, et tunnis on igav, just eesti keeles. Ladusalt lugeva lapse jaoks ongi tähtede õppimine igav, aga nad teevad palju töid iseseisvalt ja neis saab ta siis kiire olla, mis meeldib vist igale lapsele, kui ta saab esimesena töö ära viia.
Karmenil oli eile veidi kõht lahti, täna enam mitte. Kas see on nüüd sama viiruse teine väljendumine või siis paar klaasi toorõunamahla, polegi oluline. Tema on ka täna täitsa kodune. Homme ehk viin lasteaeda, et vahe liiga pikaks ei jääks. Lisaks on reedeti ka muusikatund, mis talle kangesti meeldib.
Kirke käib vapralt koolis. Loodame, et temast sel korral viirus mööda läheb.

09 November 2015

November

Oli koguni 1. november, kui minu tulbisibulad lõpuks mulda said. See oli vahetult peale selle aasta esimesi "suuremaid" öökülmasid, mil paaril ööl küündis termomeetrinäit -6-ni. Tol pühapäeval õnneks oli maa piisavalt sulanud, et sain tulbi maha panna. Pärast seda on taaskord soe olnud (miinuseid pole olnud) ja vihma on ka ilmselt kokku rohkem sadanud kui kogu oktoobri peale kokku, mis on väga hea taimedele talvitumiseks. 
Roosid lõikasin tagasi kuskil oktoobri lõpus, eemaldasin ka lehed. Roosikatte mulla kuhjan ümber varte kui külma lubab, ikka nii -10. Seniks saavad karastuda. Praegu on küll kenad rohelised varred kõik.

Valminud on trepp teisele korrusele. Seda oli tarvis, et saaks üles viia materjali ehitamiseks. Üles tuleb meil 2 tuba ja vannituba. Toad tulevad suured, aga 1.20 m kõrguselt kaldlaega. Suuremad piigad ootavad väga sinnakolimist. Paraku peavad nad nii paari aasta jagu kannatust varuma. Pool trepialusest on kinni ehitatud, sinna saab oi kui palju tavaari mahutada ja seda meil jätkub (näiteks matkavarustust on meil juba 3 telgi ja 6 magamiskoti jagu, lisaks madratsid, matkatoolid jne., jne.)

Siis oli ka isadepäev. Kirke aitas küpsisetordi kokku laduda, kuni issi õega kontserdil oli ja Grete aitas hommikul kaunistada, kuniks issi ja suur õde veel magasid. Karmen aitas eriti hoolega kaasa söömisel :) Igalt lapselt issile ka kaart.
PS! Telefon teeb mul viimasel ajal kahjuks veits uduseid pilte, millest on kahju...

väike puhkusehetk peale lasteaeda