Nädalavahetuse šedöövrid

Nädalavahetus sai igati tegus. Reede õhtul tõin siia oma ema koos ligemale kolme ämbri seentega. Jätkus puhastamist ja vaaritamist. Isegi nii usinasti vaaritasime, et pliit lülitas end ühel heal hetkel välja. Ilmselt kuumenes üle ja tal on mingi selline kaitse, et kui liiga kuumaks läheb, ei lase end enam sisse lülitada. Igatahes oli mul viimased seened kupatumas, ühes potis just keema tõusnud ja hakkasid vahtu ajama, teises veel ei jõudnud keema hakata, kui pliit end välja lülitas ja sisse enam lülitada ei lasknud. Mees ehmatas sellest nii ära, et läks netipoodi uut pliiti valima, sest kui vana poleks tööle hakanud, oleks ju hommikul tulnud minna uut soetama. Õnneks tunni möödudes lülitus pliit kenasti sisse, aga siis ei lülitunud enam mina, kuna oli juba südaöö. Seened jäid kuuma vette likku ja hommikul jätkasin sealt, kus õhtul pooleli jäin. Tulemiks 5 liitrit marineeritud seeni, 2 pakki praetud puravikke ja 3 pakki hakitud seeni seenekotlettide tegemiseks.

Laupäeva Karmeni uned mööduseid aga uut peenart rajades. Ilmselt tõsisemad aednikud sedasi peenart ei tee, aga mina tegin. Nimelt kaevasin maasse sobivatesse kohtadesse suuremad augud, täitsin need kõdusõnniku ja musta mullaga, istutasin sinna taimed ja ülejäänud maa-ala katsin seda läbi kaevamata tekstiilmultšiga. Selle peale laotasin maakivid, et tuul ülekatte servi lahti ei rapsiks ja kevadel jätkan tööd tektsiili katmisega kiviklibuga (ilmselt panen kivid, mitte männikoore multši). Jäin oma šedöövriga igati rahule. Kahekesi tehes saime täpselt kahe Karmeni unega hakkama, lihtne korrutustehe näitab, et üksi oleks mul 2 päeva läinud. Ahjaa, lilledeks on floksid :) ja üks kivi on hetkel veel katte all peidus, hiljemalt kevadel saab ta sealt välja.

Peale päevast õuetööd sai laupäeva õhtul kiirelt ühe lihakastme tavaar puhastatud, et pühapäeva hommikul see enne aiamaa rohimist ja ema kojuviimist ära keeta. Tegu sellise "moosiga", et nö põhi tomatist, porgandist, õunast ja paprikast keedad valmis ja siis hiljem, enne tarvitamist, lisad sinna värske küüslaugu. Päris huvitav asi tuli kokku, ilma küüslauguta tundub ta liiga hapu ja üldse mitte eriti maitsev, aga värske küüslauk viib kõik maitsed lõpuks tasakaalu.

Aiamaalt sai suurem umbrohi ära veetud ja viimased sibulad üles võetud. Säilitamiseks muidugi nii hilja sibulaid üles ei võeta, aga kuna mul pole mingit plaani oma sibulaid säilitada, vaid kasvatan neid vaid hoidiste tegemiseks, võisid nad siiani maas olla küll. Ega neid polnudki peenrale enam palju jäänud, vast nii 20 tk. Lõpetuseks pilt mu puishortensiast "Vanille Fraise", mis esimest korda õitsema läks peale kolmeaastast kasvamist mu aias.

Harjumine uue rütmiga

Esimene kooli- ja lasteaianädal hakkab lõpule saama. Püüame paika saada lapsaktivistide graafikuid. Päriselt vist kõik veel selgeks ei saa, aga enamvähem hakkab looma. On ju nüüd mõlemal Triiniks (Kirkel 3 ja Gretel 2 korda nädalas) ja muusikakool. Grete on eelklassis ja põhipilliks valis ta flöödi, kuid kuna ta kevadel juba klaveriga alustas ja soovis sellega ka jätkata, oli õpetaja talle juba muusikakooli direktorilt loa saanud kord nädalas klaveritunnis edasi käia. Flööt on enamasti ka kord nädalas, aga kui õpetajale sobib, siis teine kord on koos teise lapsega. Solf pidi tal algselt olema 2 korda nädalas, kuid kuna see hakkab toimuma lasteaias (sest Grete rühmast alustas muusikakoolis sel aastal koguni 6 last), siis aegade mittesobivuse tõttu hakkab ilmselt solf toimuma kord nädalas pikemalt, kuid see selgub alles uuel nädalal. Seda kõike tundub kohutavalt palju, kuid need on laste endi soovid ja ma ei näe põhjust seda neile keelata, kui see neid õnnelikuks teeb ja meil see võimalik on. Ja üldiselt püüdleme me selle poole, et nad peale iga trenni või tundi ei helista mulle, et sõida nüüd mulle järele. Eks talve poole ilmselt läheb mul ikkagi süda haledaks, et kuidas lapsekesed ikka külmaga nüüd jalgsi koju saavad, aga praegu, kui on mõnusad suveilmad, on jalgsi käimine vaid kasuks.