Maasikad "purgis"

See tähendab siis, et 20 kg maasikaid on leidnud tee meie sügavkülma. Esimest korda olid meil nii suured maasikad, et tervelt karpidesse ei olnud mitte midagi panna. Samas moosimarjad said kiirelt puhastatud. Marjad olid üpris heledad, mistõttu mooski tuli harjumatult hele, aga magusust olid aevestades viimaste nädaate ilmasid piisavalt. Enne uue laari tulekut sai sulatatud sügavkülm ja allesolnud marjadest keedumoos kokku keedetud. Sai paar liitrit mustika-maasikamoosi. Järele jäid veel mõned karbid mustikaid (koogi tarvis) ja mõned karbid vaarikaid ja astelpajusid. Eks nüüd hakkab sügavkülm vaikselt täituma - järgmiseks peaksid tulema mustikad ja vaarikad.

Uuenenud peenar

ja pärast

enne

Ühel heal päeval sai kahe vihmavalangu vahel peenar ümber tehtud. Uus meeldib mulle rohkem :) Teise pildi kõige parem-poolsesse serva on veel istutamata üks päevaliilia, mis on Juhanist ka juba koju toodud. Lihtsalt pole nüüd mahti olnud. Teine uus päevaliila saab iiriste peenrasse. Kaevasin sealt välja madala ja tõin asemele kõrge, madalale ei meeldinud seal, ju jäi kõrgete iiriste varju.

Peenar aga kukkus siis välja selline, et tagareas kolm murtud südat (punane, roosa, valge) ja eesreas hostad. Paremal nurgas 2 päevaliiliat ja astilbe. Ja üks kõrgem hosta murutud südade kõrval. Peenra ümbrus vajab korrastamist, kuna jupike peenrast on veel pooleli, mistõttu on peenra kõrval igasugu kraami :D

Karmeni 10 kuud

Peale pikki pühasid sai Karmen 10-kuuseks. Selleks puhuks kasvatas ta kolmanda hamba ja hakkas toe najal kõndima. Tegin traditisioonilise mustikakoogi ja Tõnis tegi kohustuslikud klõpsud. Polegi enam palju jäänud, kui aastaring algab uuesti. Muidu on ta viimased 2 nädalat hull memmekas. Veel kuu tagasi sain ta kahel õhtul kenasti mõneks tunniks ema hoolde jätta, nüüd tuleb lärm niipea, kui ma silmapiirilt kaon. Ei tea, mis mure teda vaevab, aga üks mis kindel, ka see läheb peagi mööda :D

Oh, seda kehva ilmakest

Siis, kui ükskord veel õhtupäike
õitsvatele iiristele paistis...

Suvi oleks nagu juba tulnud, mistõttu praegused kümne soojakraadised ilmad tunduvad ikka täieliku hilissügisena. Vihma on tulnud sel aastal minu meelest juba kogu suve tarvis. Aiamaale ei saa varsti enam astudagi, sest vaovahed on lausa porised.

Jaanipäevast ei taha mõeldagi. Õnneks ma eriline jaanipäevafänn polegi. Sel aastal tuleb meie jaanipäev ka traditsioonist erinev - kui me harilikult oleme siis maal ja teeme perekeskis lõket, siis sel aastal läheb Tõnis hoopis sünnipäevaks saadud fotomatkale Saarnaki laiule ja mina olen lastega kodus. Lapsed esinevad kohalikul jaanitulel, õige päeva jaanilõket teeme vast mu lähedale kolinud venna juures ja muidu oleme pikad pühad kodus. Tõnis on päris pikalt ära, saab keskkonnast välja ja keskenduda pildistamisele. Jube jama muidugi, kui siis kõik need pühadepäevad vihma kallab, kui päikest üldse ei näita, siis mitu järjestikust vihmapäeva telkides just väga mõnus ei tundu ja pildistada pole ka nii tore. Samas norrakate ilmateade Saarnakile väga palju vihma erinevalt Mandri-Eestist ei luba. Loodame parimat!

Tubasena tegin kasvuhoone-taguse peenra sortide plaani arvutisse, mis siiani tegemata oli, aga püsilillede sordid võiks ju talletatud olla. Sain kätte ka 2 uut hostat, mille selle peenra tarvis tellisin (kolmas oli kingitusena kaasa pakitud, kahjuks ei tea selle sorti). Linnaminekuplaani (et ära osta ka 2 päevaliiliat, mida ümberkorraldusteks vaja läheb), nurjas Karmen, kes ärkas hommikul 38.6 palavikuga. Aga eks siis peale pühi käin. Kui 23.- 27. juuni vähegi ilma oleks, teeks ümberkorraldustega algust, sest ema on siis minu juures. Kahekesi saab hulga kiiremini töö tehtud :)

Suured plaanid

Olen sihiks võtnud sel suvel uuendada ja ümber kujundada oma püsilillepeenrad. Esmalt tuleb tulbid järgemööda üles kaevata, nii, kuidas pealsed kaduma hakkavad. Tegelikult osad ongi juba täiesti kollased ja osad on juba ka üles kaevatud. Ülejäänutega loodan jõuda homme tegeleda. Suuremaks müttamiseks läheb aga juuli alguses, kui iiriste õitsemisest on piisavalt aega möödas ja saab hakata neid üles kaevama (ja hõredamalt tagasi panema). Täna tegin juba väikest eeltööd. Nimelt märkisin lõngadega ära erinevad sordid. Varsti, kui õied kaovad, pole vaid lehtede järgi võimalik enam kindlaks teha mis on mis. Kuna mul jääb juurikaid nagunii üle, siis oma peenrasse võtan uued juurikad nendest, kus on kindlalt ära märgitud. Suurem jagu sai märgitud ka. Mõtlesin juba välja ka uuenenud peenra värvilahenduse: otsevaates peenra keskele tulevad kõige kõrgemad (pruunikaslillad), siis kahele poole neid, helekollased (sest need on kõrguse poolest järgmised) ja siis otstesse kirjud kollased, mis on kõige madalamad. Ja need üksikud sinised, mis mul on, panen ilmselt kadaka juurde kasvuhoone ette või kui sinna hästi ei mahu, siis kasvuhoone taha peenrasse. See selgub juba töö käigus.

Järgmine suur töö ootabki ees kasvuhoone taga püsilillepeenras, kus mul on hostad ja punane murtud süda ja nende vahel kevadel õitsesid tulbid. Ah õige, üks astilbe on ka ja 2 puhmast kurekelli (üks harilik ja teine alpi). Sealt tuleb ka tulbid üles kaevata, kuna paki peal antud kõrgused ei vastanud absoluutselt tegelikkusele ja osades kohtades on nüüd kõrgemad tulbid eespool kui madalamad. See ei lähe mitte! Lisaks tahan ma oma valge ja roosa murtud südame sinna üle viia (hetkel kasvavad need mul aiamaa lillepeenardes) ja mõned hostad lisaks hankida. Üks pool sellest peenrast on veel ka lõpetamata (see, mis suitsuahju suitsutoru peal peaks olema, sinna on muld vedamata). Sinna ma nüüd ei teagi, mis ma panen, tahaks metsast sinilille tuua ja võibolla midagi veel. Alguses plaanisimine sinna murakaid panna, äkki veel panemegi, kuigi mulla osas oli meil väike valearvestus. Ega sinna toru peale eriti mulda ei mahu, mistõttu saab sinna panna vaid taimi, mis väga vähest mulla sügavust eeldavad.

Eks siis paistab, kas plaanid ka realiseeruvad ja millal :)

Gretest

Poseerimas vanaisa
Šveitsist toodud šokolaadirebasega

Grete on meil nüüd ka ametlikult muusikakooli eelklassi vastu võetud! Katseid võtsid vastu Kirke solfiõpetaja ja muusikakooli direktor. Neist viimane tegi üllatunud näo ja ütles: "Te ju juba käite muusikakoolis." Ta on mind korduvalt näinud, kui Gretet tundi viisin või järel käisin. Vastasin, et jah, käime, aga katsetel pole veel käinud. Sel aastal oli üllatavalt palju Grete rühma lapsi katsetel, lausa viis. Kõik said muidugi sisse ka. Lisaks üks laps, kes alustas juba eelmisel aastal klvaritundidega, aga peaks samuti sattuma, koos ülejäänud viiega ühte eelklassi rühma (solfis). Direktor veel imestas, et kas tõesti teie esimene valik on flööt, Grete õpib ju klaverit. Aga nii lapsuke valis ja juba eelmise aasta kevadkontserdil. Eks sügisel otsustame, kas ta jätkab koolieelsel ajal ka klaveriga (ehk et õpib aastakse kahte pilli) või piirdub ühega. Paljuski sõltub see õpetajate võimalustest tunnid solfi ümber sättida, sest rohkem kui 3 korda nädalas ei tahaks ka muusikakooli vahet käia.

Mis meid aga veidi üllatuma pani, oli see, kui Grete end täna kokku pakkis ja vanaema ja vanaisaga maale sõitis. Kuna Kirkel on homme Tartu laulupidu (lauljana), siis tema ei saanud minna, läheb järele pühapäeval ja kolmapäeval saavad nad vanaemaga koju tagasi, kuna vanaemal on vaja Tartusse tulla. Alguses Kirke arvas, et ta enne juulit ei taha maale minna, kuid kui Grete juba täna läks, siis arvas, et ta ikka pühapäeval tahab ka ;)

Kirke kiitustega lõpetatud aasta

Sai läbi see esimene kooliaasta! Muusikakoolis küll juba teine, aga kirjade järgi lõpetas ta ka muusikakoolis esimese klassi, sest eelmisel aastal käis ta eelklassis. Tubli tüdruk, aasta lõppes kahe kiituskirjaga nagu emmelgi  28 aastat tagasi, mis pole absoluutselt mingi eesmärk omaette. Meile piisaks ka, kui tal lihtsalt neljad-viied oleksid, aga ta ise ei taha peale viite muid hindeid saada. Kogu aasta jooksul sai ta vist kaks "nelja", ühe eesti keeles ja ühe solfis. Suur aga oli meie üllatus, kui avastasime muusikakooli tunnistuselt viimase veerandi käitumise "rahuldava". Kirke ise ei olnud seda samuti märganud. Võtsin igaks juhuks kõne õpetajale (laps oli ju nii mures, et miks nii, sest ta ise ei teadnud ühtegi põhjust, miks tal peaks käitumine "kolm" olema). Ja selgus tõsiasi, et ei mingit eksitust (mida ma Kirkele lohutuseks alguses välja pakkusin, aga väga ise ka ei uskunud). Tuli välja, et viimasel veerandil oli klaveritundides kaasategemine veidi kesine - mossitati, tujutseti jne. Lapsest oli küll kahju, sest see "kolm" tegi teda ikka väga õnnetuks, kuid õppetund on see väga hea. Loodan, et ta saab nüüd aru, et ta tegudel on tagajärjed. Õpetaja küll ütles, et ei tasu väga südamesse võtta ja kokkuvõttes vist arvestati käitumine ikkagi eeskujulikuks, sest muidu ju kiituskirja ei saaks. Oli ja ilmselt ootab veel ka suvel ees palju seletamist, milline käitumine selle "kolme" põhjustas. Hoolimata sellest väikesest intsidendist on lapsuke väga tubli ja sai tänatud ka vallavanema vastuvõtul :)