Suusareisist

Esimene leil

Kaua tehtud kaunikene hakkab valmima. Veel ei saa öelda, et punkt, kõik on valmis, kuid esimesed 2 leili on sellest hoolimata võetud! Esimese leili võtsime vahetult enne reisile sõitmist, niipea, kui see tehniliselt võimalik oli (lava valmis, keris ühendatud), teist korda käisime saunas eile. Hoolimata elektriküttest on saun mõnus, ilus, hubane ja kõik muud kiidusõnad. Au ja kiitus tegijale! Eilsed saunalised aitasid ka vanni pesuruumi ära tõsta, varsti on ühendused loodud ja saab sedagi kasutada. Saunapäevadel võib sinna jahutuseks jahedat vett sisse lasta, muudel aegadel saavad soovija (mulli)vanni võtta. Ja neid soovijaid siin majas ilmselt jätkub, arvestades soolist jaotuvust ;) Peale selle, et meile endile saun meeldib, on kirsiks tordi peal, et ka meie senini saunapõlguritest lapsed käivad nüüd leili võtmas. Väga lahe! Tüdrukutele ju ikka meeldivad ilusad asjad, seega võib issi uhke olla, et on ilusa asjaga hakkama saanud!

Kiska

Meil on nüüd selline nuntsik kodus :)
Mõte uus kass võtta idanes juba ammu meil peas. Samas hirm ebaõnnestuda (nagu eelmise kassiga), hoidis meid kõvasti tagasi. Nii otsustaski abikaasa, et varjupaigast me enam kassi ei võta ja ka kuskilt tuttavate tuttavatelt mitte. Põhjalik, nagu ta on, otsis ja täitis ta netis igasugu teste, milline kassitõug meie elustiili ja olemusega enim sobiks ja jõudis Briti lühikarvalise kassini. Neid on tavaliste kõrvadega ja lontis kõrvadega. Need viimased meile ei meeldinud, seega jäi tavaliste kõrvadega. Mina tahtsin lihtsalt kassi (soovitavalt küll mitte päris ilma karvadeta ja mitte ka pikakarvalist).
Võibolla poleks veel asjaks läinud, kui Grete poleks nagu uni peale käinud, et kas ehk juba saame kassi, et tema on nüüd valmis ise kassi eest hoolt kandma, liiva vahetama jne. Nii siis hakkas Tõnis veidi ringi vaatama, kust seda tõugu kassi hankida. Hetkel oli pakkumine küll väga kesine (eriti Eestis). Need mõned pesakonnad, kelle ta netist leidis, olid kõik juba müüdud ja helistades ei antud eriti lootust, et sel aastal uusi pesakondi tuleb. Nii leidis ta ühe pesakonna Lätist, Riiast. Kodukal oli näha 4 kassipoega - helistades sai teada, et vaid üks on alles. Kuna see üks oli nende kahe hulgas, kes meile meeldisid, sai tehtud kiire otsus, et me võtame ta. Ikkagi Läti tšempionite järeltulija ja puha. Oleks helistamist paar päeva edasi lükanud, oleks ka temast ilma jäänud, sest Riias oli just mõne päeva pärast kasside näitus, kus ta oleks müüki läinud. Seega siis päev peale reisilt naasmist vuraski Tõnis talle Riiga järele. Autos veidi nuttis ja esimese päeva oli meie juures pisut hirmul, aga nüüd on juba päris julge ja esimesed pahandusedki tehtud. Karmenile ta ka väga meeldib, kuigi natuke kardavad üksteist. Suuremate lastega oli nagu ikka, esimesel päeval, kui kass oleks rahu tahtnud, oli neid raske temast eemal hoida, kolmandal päeval tuleb harva meelde, et meil kassipoeg on :)

Suusareisi ettevalmistustest

Laupäeva õhtul tuli mõte, et võiks lastega pühapäeval Kuutsemäele minna. Mõte tuli tegelikult sellest, et nädal enne seda töökaaslane soovitas, kuna nädalavahetuseti on Kuutsekal lastele tasuta suusakool. Kuid kuna eelmisel nädalavahetusel olid meil mõlemad päevad hõivatud, ei saanud minna. Viimasel nädalavaehtusel olid lapsed laupäeval sõbra sünnal, kuid pühapäev oli täiesti kodune. Nii saigi mõledud, tehtud!

Treeneriks oli tore noormees. "Tunnis" lisaks meie tüdrukutele veel üks noormees. Tore on see, et kummalgil ei olnud ega tekkinud mingit hirmu. Veidi pelgasin, et kui nad mäesuusasaapad (mis on ju tegelikult üsna kobakad) jalga saavad, nende entusiasm raugeb. Õnneks nii ei läinud. Treeneri sõnul olid nad tublid, soovitas enne reisi ühe tunni veel võtta, siis oleks lisaks sahkas sõitmisele pööramine ka selge. Hetkel on lapsed maal, tulevad koju kolmapäeva õhtul, ehk neljapäevaks võtan neile eratunni.

Viimaseks ettevalmistuseks oli veel vaja mulle ja Gretele suusapükse. Ma tegelikult omale juba ostsin komplekti, aga selle püksid on küll ääretult ilusad, ent suusatamiseks pisut kitsad. Piinlik lugu küll, aga kuna jope oli täiesti paras ja komplekti värvid mulle nii kangesti meeldisid (ja suuremat numbrit poes lihtsalt ei olnud), siis nii see ostetud sai (ja ma üldse ei kahetse, sest need imelised kollased püksid sobivad suurepäraselt näiteks Karmeniga jalutamiseks). Niisiis ostsin ühed pisut suuremad püksid suusatamseks juurde. Hull lugu oli aga Grete pükstega. Nuta või naera, aga kõik poed on märtsi keskpaigaks talveasjad ammugi kokku pakkinud ja saadaval on vaid kevadriided. Muidugi ei saa poodidele seda pahaks panna, aga kui sul on pükse vaja, siis ikka ju tahad, et saaks esimesest poest. Lõunakeskusest ma igatahes pükse ei saanud (viimastesse poodidesse sisenesin küsimusega, kas teil mingeidki pükse suurusele 116 on :). Hiljem läksin kaubamajja ja seal ühes spordipoes 1 paar oli. Ja kuigi need ei olnud ideaalsed (ilmselt jäävad Gretele laiaks), siis ära ma nad ostsin.

Taimedest ja titest

Täna olime Gretega usinad. Pikeerisime lilli (võõrasemad ja petuuniad) ning külvasime juurde (lõvilõug ja tageetes). Nädalavahetusel on viljapäevad, siis tuleb sama teha tomatite ja paprikatega. Selleks ajaks ilmselt valmib ka mu teine taimelamp, siis saavad kõik tomatid-paprikad mõnusalt lambi alla ja enamus lilledest ilmselt ka. Aga kui kõik ei mahu, siis on võõrasemad esimesed, mis sinna ei saa, sest need nagunii on kaheaastased ja heal juhul lähevad õitsema augustis, septembris või alles järgmisel kevadel.

Vaja oleks ette võtta püsi(kevad)lillede peenra korrastamine. Seal on sügisest päevaliiliate ja iiriste vanad lehed, nende vahelt piiluvad ülestulnud tulbilehed. Tulbid on erakordselt suured. Ei teagi, kui kõva külma tulbid kannatavad, kas peaks neid järgmise nädala hirmus katma. Siis lubab mõnel ööl jälle kümmet miinuskraadi. Mis selles mõttes on tore, et 23.03 jõuab kätte meie suusareis (hahahaa!). Vaatasin, et ka Soomes lubab järgmisel nädalal veidi jahedamat nagu ka meil, mis annab lootust, et ehk ikka saab ka suusatada, kuigi, isegi kui ei saa, läheme kohale ikka, lihtsalt siis teeme midagi muud :) Tegelikult saab ju praegu veel Eestiski mõnes kohas suusatada...

Karmen on meil nõuks võtnud nüüd kõike korraga tegema hakata. Alles ta hakkas roomama (kusjuures alles mõned viimased päevad on sellised, kus tal meelde tuleb, et ta saab ise igale poole), käpuli ajab ta ka juba mitu nädalat, kõige värskem asi on käpuli asendist istuma minek. Seda päris istumiseks veel nimetada ei saa, aga väga pikalt ilmselt enam ei lähe. Mis ongi hea, siis saab vankrikorvi istekäru vastu vahetada. Ta mahub küll veel korvi magama, aga kui tahaks sellisel ajal temaga jalutama minna, kui ta ei maga, siis on vaja, et ta istuks. Ka reisile minna oleks juba hea ilma vankrikorvita. Aga hambaid tal veel ei ole, mis muidugi ei takista eriti hea isuga laps olemast :)

Edenemised

Eluke veereb omasoodu. Abikaasa muudkui ehitab saunas ja mina valmistun aiahooajaks. Niisiis saabusidki meile kaks mõnusat lebotooli sauna eesruumi ja maha sai järgmine ports tomateid. Uuel nädalal saabub istutamise aeg, siis hakkan otsast esimesi taimi pikeerima ja järgmised lähevad jälle külvile. Üles tuleks riputada eelmisel aastal ehitatud taimelamp ja uue tarvis on abikaasal materjal juba soetatud. Ta sai küll "karmi käsu" enne saunaga ühele poole saada, kui lambi ette võtab, sest praegu mahuvad mul kõik taimed olemasoleva (kahjuks mitte üles riputatud) lambi alla ära ja temal, vaesel mehel, on saunaehitusest juba nii kõrini, et mida kiiremini üle koera saba saab, seda parem. Näiliselt nagu oleksi juba kõik valmis, aga "kõige nürimad" ja üksjagu aeganõudvad viimistlusdetailid (nagu laeliistud jm) tuleb veel paika panna. Lava ei ole ka veel lõplikult valmis, aga ülemine "riiul" juba on :) Ja vann saab esikust vannituppa ka alles siis, kui kõik puidutööd on tehtud, et mitte vannist puidulõikamise tolmu pärast rookida. Seega asjad edenevad vaikselt omas tempos.

Mis puutub Karmeni rahututesse öödesse, siis läks nii nagu ma arvasin. Nädalaga oli see möödas.