Pühad

4. advendi piparkoogid said tehtud jõululaupäeval. Nagu ikka, lapsed meisterdasid peamiselt, Grete puhul võis küll märgata teatud innukuse möödaminemist, Kirke aga nautis protsessi endise innuga. Tema tegi aastavahetuseks maale kaasa ka kõigile sealsetele nimelised piparkoogid. Armsad!

25.12 tähistasime mu venna sünnipäeva ja ühiseid jõule teise venna pere juures. Oli meeleolukas nagu harilikult, mahasadanud lumi oli eraldi boonuseks, lapsed viitsisid isegi õue möllama ja ehitama minna. Ka Karmen naudib lund täiega. Täna läks õdedega õue, müttas 45 minutit ära (põhiliselt kas istus trepiserval ja patsutas lund enda ees või roomas käpuli ja maitses lund) ja kui ta siis tuppa tõime, et süüa ja siis õue magama minna, oli ta nii õnnetu, et keeldus akna juurest enne ära tulemast, kui ka õed ära tuppa tulid. Õed muidugi ei tulnud sellepärast, et väike õde aknal nuttis, vaid neil olid ka kindad juba märjaks mängitud ja sõrmed punaseks külmetatud. Peale seda maitses soe puder ja tee väga hästi.

Eile käisime õhtul ootamatult sõpradel külas. Täna oleme kodused ja homme hommikul lähevad suuremad issiga veekeskusesse, mis on 2 nädalat edasi lükkunud. Kõigepealt, kui pidid minema, tuli küllakutse mu vennalt ja eelmisel pühapäeval valisid nad kohaliku valla laste jõulupeo veekeskuse asemel. Nüüd siis saabus veekeskuse aeg. Ilmselt homme õhtul läheme jälle külla ka.

Uue nädala alguses peab üks meist paar päeva tööl käima, ülejäänud aga saavad kodus mõnnatada ja aastavahetusel ootab teine "suurpere"-pidu abikaasa perega. Ja nii see vaheaeg varsti otsa saabki.

Täna hommik oli nii armas, lapsed mängisid kolmekesi ja meie jutustasime. Kui Tõnis veel magas, otsisin oma seemned välja ja valisin uueks hooajaks uusi, kui ta minuga liitus, valis terassipottidesse lilli - nii lahe. Ja siis püüdsin mina aidata tal endas selgusele jõuda, milline fotovarustus soetada, kui kõike korraga ei jaksa ja tuleb objektiivide hulgast valida, mis nüüd kohe ja mis hiljem - aasta pärast nt. Kvaliteetne fototehnika on ikka röögatult kallis, aga kui on vaja, siis on vaja :)

4. advent

See oleks meil nagu vahele jäänud, tegelikult läks aga suuremat sorti koristamise tähe all ja tuppa sai sisse sätitud ka kuusepuu. Varasemalt on see meil alati 22.12 juhtunud, aga sel korral siis 21. Kuuseke ise on selline mõnusalt paras, ei ole liiga suur ega lai. Karmenil oli uudistamist kuhjaga, käis sõrmega oksi ja okkaid katsumas ja katsetatud sai ka, kas kuusehted põrkavad põrandal samamoodi kui pall. Õnneks oli talle kätte sattunud purunematu mitteklaasist kuusekuul - vedas :).
Ka kass tegi tutvust kuuse ja põdraga, tema pole oma elus veel midagi sellist kohanud, sest meie juurde tuli ta ju märtsi lõpus.

Pühade ettevalmistustega olen suuremalt jaolt mäel, vaid ema kink on veel vaja lõplikult otsustada. Teiste omad ootavad pakkimist. Ka 24.12 õhtusöögimenüü sai koostöös Kirkega läbi mõeldud ja kojugi juba ära varutud. Sel korral väga traditsiooniline, kuna Kirke sööb miniverivorste meelsamini kui liha, "tellis" ta neid, kõrvale ahjukartul, õlles hautatud hapukapsas ja lihaarmastajatele ka tükk ahjuliha. Ja seda kõike hoolimata sellest, et täpselt sama menüü (lisaks veel sült, pasteet jne) ootab meid 25.12 venna juures "suurpere-jõuluõhtul".

4. advendi piparkoogid on veel tegemata, sest 3. advendist on veel ports söömata. Aga tegemata nad ei jää, kuna lapsed tahavad vana-aasta õhtuks maale igaühele nimelise piparkoogi kaasa võtta. Eks me siis mõni päev teeme taina ja küpsetame.

3. advent

seekord ilma roosata

Kolmas advent saabus venna juures :) Nimelt käisime ootamatult oma silmaga üle kaemas nende vastselt soetatud uut kodu. Maja on hea planeeringu ja mõnusa stiiliga, krunt suur ja privaatsust pakub kõrghaljastus. Majast jõeni on mõnisada meetrit, mereni 3 km. Ainukese tilgana meepotis meie jaoks on ja jääb kaugus Tartust :) Kodust Keila taha ikka annab vurada. Kuna me läksime läbi Tartu, et tankida, sõitsime sinna 3 tundi ja tagasi 2h 50min, siis lõikasime Tartu-nurga ära. Õnneks meie sõit väga hulluks ei kujunenud, pisem magas praktiliselt kogu tee mõlemal suunal ja suuremad mängisid telefonides, kuni akut jätkus.
Pühapäeva pärastlõunal naastes tegin kärmelt kohustusliku advendipiparkoogitaina ja magamamineku ajaks olid lastel ka kolmandad piparkoogid tehtud ja kaunistatud.

2. advent

2. advent ja piparkoogid nr 2 :)

Muidu elame jõulude ootuses või õigemini paratamatuses, et need jõuavad kõige kiirema kuu lõpus nagunii kohale :) Laste suurim rõõm on igahommikused päkatsid. Täna oli suureks üllatuseks ka minul päkapikk käinud ja uue punase tillukese digikaamera laste sokkide juurde poetanud. Nii vahva. Telefoniga saab pilti teha küll, aga liikuvatest objektidest (nagu näiteks üks üleaastane), väga häid pilte kahjuks mina teha ei osanud. Ja kuna eelmine digikaamera oli meil juba väga-väga vana, siis nii need päkapikud käisidki.

Jõulukuu

Jõuukuu saabus sel aastal esimeste vähe korralikemate külmadega. Mitte, et mina neid igatsenud oleks, mina teadupärast olen soojalemb, aga kuni -15 kannatab ära, kuigi ega õue eriti kipu.

Vaatasime nädalavahetusel mehega kalendrisse ja tõdesime, et ohoo, järgnevad lausa 5 nädalavahetust ei ole kalendris ühtegi pikemat sõitu, mis meie puhul on lausa imekspandav :) Mäletan, et eelmisel aastal oli kuu keskel näiteks onu juubel Pärnumaal ja muudki veel.

Tänase hommiku edenemine üles võetuna terrassilt ja trepilt :)

1. advent

Esimese advendi puhul sai sel aastal tehtud esimene piparkoogitainas. Seda siis laupäeval, et pühapäeval saaksid lapsed hommikut kohe piparkoogiteoga alustada. Vahva! Tulemuseks hunnik piparkooke, esimeste puhul eriti ohtra glasuurikattega. Varasematel aastatel pole ma meie poest sinist glasuuri saanud, seegi sel aastal siis esimene kord.

Tainast teen ma selle retsepti järgi.
Eelmisel aastal Meira maitseaineseguga, sel aastal SantaMaria omaga. Hea, et sellegi sain. Rimist öeldi reedel, et: "Oi, meie pole sel aastal seda veel tellinud!" Ütlesin siis naljatades vastu, et millal siis tellite, esimene advent ju kohe käes :) Maksimarketis õnneks oli, aga meie kodupoes, kust ma eelmisel aastal mitu korda piparkoogimaitseainet soetasin, samuti veel reedel ei olnud. Nii nagu harilikult talv, tulevad ka jõulud mõnedele ootamatult :D

Kui esimesed piparkoogid maitstud, saab öelda, et Meira maitseainesegu on parem, ei ole nii piprane. SantaMaria piparkoogid panid hoolimata pakusust glasuurist ikka suu õhkama.

Pidžaamas,
aga kingad peavad olema

Enzo vaatab telekat

Nii talvituvad mu fuksiad

Isadepäev

Sel aastal kujunes meie isadepäv rahulikumaks kui viimastel aastatel, kuna eelmisel õhtul oli meil sõbra juubel ja ämm-äi tulid laste juurde - jäid ööseks ja pühapäeva hommikul tähistasime isadepäeva hoopis meie juures. Minu isa juures käisime ära juba kolmapäeval. Lapsed olid issile joonistanud ja meisterdanud igasugu toredaid asju. Eriti andekas oli tekst Grete kaardil.

Lihtsalt pole sõnu :D

Kuhu see aeg kaob? Kuskile mujale, kus meid pole...
No tegelikult, oli ju koolivaheaeg ja siis oli terve nädalavahetuse väldanud Kirke sünnipäev ja nii ta läheb. Lisaks sellele kuulan juba ligemale 2 kuud vähemalt korra, viimasel ajal pigem 2 korda nädalas üle Skype homöopaatialoenguid, mis hetkel toimuvad õnneks üsna täpselt Karmeni uneajal, et saab rahulikult kuulata. Nii põnev on! Aga kui Karmen üleval on, siis on üsna keeruline arvutis olla, see on võimalik vaid juhul, kui talle teisest arvutist Maša ja Karu multika peale paned. Vot selline preili meil.

Aga muidu vahel olen asjalik ka olnud. Maha sai üle 200 tulbisibula. Eraldi karpides peaks olema eri sordid, aga usun, et küllap kevadel on palju "üllatusi" :)

Uued sordid

Kirke kõige väärikamaga

Meie vanim tütarlaps sai juba 9. Täitsa tore tegelane. Õrnahingeline, empaatiline. Ülipüüdlik õppimises. Kooli osas vanematele lihtne laps, ei taha kooli minna õppimata, pigem tuleb teha seletustööd, et ka 4 on hea hinne ja isegi kui mõni 4 või ka 3 jooksvatesse hinnetesse sisse lipsab, ei muuda see trimestri hinnet, kui ülejäänud hinded viied on. Ja kui ka tunnistusele mõni 4 tuleb, ei ole see ka maailma lõpp :D Klaverimäng sujub endiselt hästi, vahetunud solfiõpetaja võttis esimesel tunnil omaks ja trennis läheb samuti ladusalt. Samas, eks see ülipüüdlikkus teeb elu ikka vahel keeruliseks, tahaks kõike veel rohkem ja veel paremini teha. Ilmselgelt isasse!

Kokkuvõte septembri ja oktoobri alguse tegemistest

Suurem osa septembrist läks uue elukorraldusega harjumiseks ja "graafikutes" selgusele jõudmiseks, kuid lisaks sellele sai korrastatud peenraid, maha pandud lillesibulaid (v.a. tulbid), vaaritatud üksjagu hoidiseid. Tegelt on tunne, et ma pole eriti midagi sisse teinud, aga "moosiriiulit" vaadates see  päris nii ei ole.

Viimased korjatud kurgid koos
kollaste tomatitega, tagapool rohelised
tomatid paprikaga 

Kuna septembri keskel sain aasta vanemaks, toodi mulle igasugu vahvaid kingitusi. Näiteks Juhani puukooli kinkekaardid, mille kibekiirelt realiseerisin kahe taime, rooside talvemulla ja peotäie lillesibulate näol. Ostetud taimedest peaksid ideaalis tulema sellised:

Tühi koht

Valmis

Septembri lõpus sai tehtud ka üks uus liiliapeenar. Tahaks kohe näha, kas tõepoolest tulevad sellised liiliad, nagu piltidel lubatud. Ja kuna juhtusin kuulma, et püvilill liiliate ja tulpide peenras peletab mutte ja mügrisid, läks ka see nipp prooviks käiku. Tegin "proovilapi" kasvuhoone taha, kuna seal on neil nii päikest kui varju ja kui kasvavad nii kõrgeks kui lubatakse, saab mugavalt kasvuhoone külge kinnitada. Peaks tulema sellised liiliad nagu piltidelt näha, nende keskel on üks püvilill ja vahedesse pistsin ka tulbisibulaid. Kevadel ju kaevasin kõik oma tulbid üles, terve suvi oli kogu kasvuhoone siseäär neid karpidega täis. Septembri lõpuks said nad puhastatud ja ootavad nüüd uut mahapanekut.

29.09 oli Kirkel koolis Mihklilaat. Seal oli lastel võimalus müüa enda (või vanema) tehtud küpsetisi ja käsitööd. Kirke tahtis kätt proovida juustukoogi ja enda tehtud kaelaehete müügiga. Müük läks hästi ja laps kogemuse võrra rikkam. Kui läksin talt asju (koogikarpi ja kaelaehete stendi) ära tooma, et ta ei peaks neid muusikakooli kaasa vedama, kasutas Karmen võimalust Kirke koolipinki istuda. Ja ta ei tahtnud sealt äa tulla :)

Mururoboti jäled jäätunud murus, 2.10

Viimane tomatisaak (korjatud 3.10),
mis ootab ärategemist

Eile, s.o. 5.10 võtsin üles gladioolid. Uued sordid, mis olid maha pandud teistest eraldi, võtsin üles ka sordi kaupa ja sidusin punti, et eraldi karpidesse panna. Aastate jooksul kogunenud ja segunenud sibulad on teises kastis. Iseenesest mulle meeldib see "segupeenar", sest seal on alati tore üllatusmoment, millised õied tulevad. Peamiselt on seal heleroosad varajased, aga ka igasugu muid. Sinna, kust gladioolid üles said, lähevad maha tulbid, selline rotatsioon sel aastal. Aga kuhu ma kevadel gladioolid panen? See on hea küsimus!

Ohsapoiss, peaaegu terve kuu on möödunud viimasest postitusest. Suur osa selles on koduse (laua)arvuti rivist väljumisel ja uue "ehitamisel". Ja kuna uus ei tule enam Windows platvormile vaid Mac'i omale, siis kõik need ümberkonvertimised võtavad aega. Mul pole praegu isegi oma dokumentide kausta, kuhu asju salvestada. Püüan niipea, kui võimalik, pildid arvutisse võtta ja siis piltide järgi tuletada, millest ma vahepeal kirjutada olen tahtnud :)

Nädalavahetuse šedöövrid

Nädalavahetus sai igati tegus. Reede õhtul tõin siia oma ema koos ligemale kolme ämbri seentega. Jätkus puhastamist ja vaaritamist. Isegi nii usinasti vaaritasime, et pliit lülitas end ühel heal hetkel välja. Ilmselt kuumenes üle ja tal on mingi selline kaitse, et kui liiga kuumaks läheb, ei lase end enam sisse lülitada. Igatahes oli mul viimased seened kupatumas, ühes potis just keema tõusnud ja hakkasid vahtu ajama, teises veel ei jõudnud keema hakata, kui pliit end välja lülitas ja sisse enam lülitada ei lasknud. Mees ehmatas sellest nii ära, et läks netipoodi uut pliiti valima, sest kui vana poleks tööle hakanud, oleks ju hommikul tulnud minna uut soetama. Õnneks tunni möödudes lülitus pliit kenasti sisse, aga siis ei lülitunud enam mina, kuna oli juba südaöö. Seened jäid kuuma vette likku ja hommikul jätkasin sealt, kus õhtul pooleli jäin. Tulemiks 5 liitrit marineeritud seeni, 2 pakki praetud puravikke ja 3 pakki hakitud seeni seenekotlettide tegemiseks.

Laupäeva Karmeni uned mööduseid aga uut peenart rajades. Ilmselt tõsisemad aednikud sedasi peenart ei tee, aga mina tegin. Nimelt kaevasin maasse sobivatesse kohtadesse suuremad augud, täitsin need kõdusõnniku ja musta mullaga, istutasin sinna taimed ja ülejäänud maa-ala katsin seda läbi kaevamata tekstiilmultšiga. Selle peale laotasin maakivid, et tuul ülekatte servi lahti ei rapsiks ja kevadel jätkan tööd tektsiili katmisega kiviklibuga (ilmselt panen kivid, mitte männikoore multši). Jäin oma šedöövriga igati rahule. Kahekesi tehes saime täpselt kahe Karmeni unega hakkama, lihtne korrutustehe näitab, et üksi oleks mul 2 päeva läinud. Ahjaa, lilledeks on floksid :) ja üks kivi on hetkel veel katte all peidus, hiljemalt kevadel saab ta sealt välja.

Peale päevast õuetööd sai laupäeva õhtul kiirelt ühe lihakastme tavaar puhastatud, et pühapäeva hommikul see enne aiamaa rohimist ja ema kojuviimist ära keeta. Tegu sellise "moosiga", et nö põhi tomatist, porgandist, õunast ja paprikast keedad valmis ja siis hiljem, enne tarvitamist, lisad sinna värske küüslaugu. Päris huvitav asi tuli kokku, ilma küüslauguta tundub ta liiga hapu ja üldse mitte eriti maitsev, aga värske küüslauk viib kõik maitsed lõpuks tasakaalu.

Aiamaalt sai suurem umbrohi ära veetud ja viimased sibulad üles võetud. Säilitamiseks muidugi nii hilja sibulaid üles ei võeta, aga kuna mul pole mingit plaani oma sibulaid säilitada, vaid kasvatan neid vaid hoidiste tegemiseks, võisid nad siiani maas olla küll. Ega neid polnudki peenrale enam palju jäänud, vast nii 20 tk. Lõpetuseks pilt mu puishortensiast "Vanille Fraise", mis esimest korda õitsema läks peale kolmeaastast kasvamist mu aias.

Harjumine uue rütmiga

Esimene kooli- ja lasteaianädal hakkab lõpule saama. Püüame paika saada lapsaktivistide graafikuid. Päriselt vist kõik veel selgeks ei saa, aga enamvähem hakkab looma. On ju nüüd mõlemal Triiniks (Kirkel 3 ja Gretel 2 korda nädalas) ja muusikakool. Grete on eelklassis ja põhipilliks valis ta flöödi, kuid kuna ta kevadel juba klaveriga alustas ja soovis sellega ka jätkata, oli õpetaja talle juba muusikakooli direktorilt loa saanud kord nädalas klaveritunnis edasi käia. Flööt on enamasti ka kord nädalas, aga kui õpetajale sobib, siis teine kord on koos teise lapsega. Solf pidi tal algselt olema 2 korda nädalas, kuid kuna see hakkab toimuma lasteaias (sest Grete rühmast alustas muusikakoolis sel aastal koguni 6 last), siis aegade mittesobivuse tõttu hakkab ilmselt solf toimuma kord nädalas pikemalt, kuid see selgub alles uuel nädalal. Seda kõike tundub kohutavalt palju, kuid need on laste endi soovid ja ma ei näe põhjust seda neile keelata, kui see neid õnnelikuks teeb ja meil see võimalik on. Ja üldiselt püüdleme me selle poole, et nad peale iga trenni või tundi ei helista mulle, et sõida nüüd mulle järele. Eks talve poole ilmselt läheb mul ikkagi süda haledaks, et kuidas lapsekesed ikka külmaga nüüd jalgsi koju saavad, aga praegu, kui on mõnusad suveilmad, on jalgsi käimine vaid kasuks.

Mõned klõpsud kasvuhoonest

kollaste kirsstomatite kobarad

See augustis saabunud sügis võib seenele sõita, mina kavatsen küll kasvuhoonest oma saagi kätte saada. Tõttöelda, nii ilusaid suuri tomateid ei ole mul kunagi olnud. Suure osa sellest annab mulle müüdud vale tomatisort. Vilja asemel müüdi mulle Faworit taimed. Kuid ma pole üldse õnnetu selle pärast. Faworit on teist aastat mu lemmiksort, Viljasid tahtsin osta seetõttu, et Faworite jäi mul endalgi külmavõtmisest järele. Nüüd aga ongi peaaegu kogu kasvuhoone mul Faworit'e täis. Kui võrrelda oma ja ostetud taimede saaki ja tomatite suurust, siis vahet märgata pole. Ja alles jäid mul ju kõige kiduramad taimed. Ega ma jonni ei jäta, kuigi sel aastal külm enamustele mu taimedele 1:0 tegi, hakkan ilmselt veebruaris (no võibolla nihutan külvamise veidi hilisemaks, et nad kevadeks nii ilusad suured poleks, et mul jälle ei tekiks kiusatust taimi liiga vara kasvuhoonesse vedada) jälle uue tuhinaga pihta. Vanarahvas ütleb selle kohta: loll, aga järjekindel!

Lastele meeldivad kõige rohkem kirsstomatid ja eriti just kollased. Kõige tomatimaiam on üldsegi Karmen. Lõikan kollase tomati pooleks, panen talle lauale ja varsti on see sealt kadunud.

punane kirsstomat "elab"
lae all

Ahjaa, seoses kasvuhoonega, ka viinamarjahooaeg on juba nädalajagu avatud. Kõik söövad palju jaksavad, lastel hakkab isu täis saama, sealjuures poole suve peal tooreid käidi küll näppamas ;) Õnneks kõik pole veel valmis ka, seega peaks hooaega ligemale kuuks jätkuma.

Taasiseseisvumispäeva seened

Kokku saime 6 liitrit marineeritud seeni ja umbes poolteist kilo praetud kukeseeni. Järgmine seenetripp septembri keskel, siis loodaks riisikatele :) Vahva oli see, et seenelkäimisega oli seotud kogu pere, Karmen andis oma panuse kärus magades, mil mina käisin kodu juures metsas tiiru koos Kirkega, Grete käis vanaisaga "suures" metsas ja abikaasa oma radadel. Tühja korviga ei naasnud keegi.

Pisike sünnipäevalaps

Pisikese preili sünnipäev tuli kuidagi ootamatult. Kuidas ta küll juba nii suureks on saanud? Kõndimise osas on ta meie kolmest küll kõige laisem, aga eks tal tuleb ka kõige toekamat keha kõndima asutada. Praegu ta tõuseb koha peal kükkist püsti ja seisab toeta, mõnikord harva teeb ka 1-2 sammu, ent kõndimiseni läheb veel suts aega. Ega kiiret pole ka kuhugi. Muidu on ta samuti igati asjalik tegelane. Mõned sõnad on ka, millest võib aru saada: emme ja issi ja kiisu ja pai, lill, aitäh, tädi, kindlasti midagi veel, mis hetkel ei meenu. Suus 7 hammast. Pikkuse ja kaalu saame teada järgmisel nädalal, aga need on ca 73 cm ja 10 kg.

Lõbutsesime emaga köögis

Veetsime emaga laupäeva köögis. Tulemuseks 11 purki sellist toredust. Maitsa pole saanud, aga välja näevad võrratud!