Karmeni 3 kuud

Titeke sai meil täna juba kolmekuuseks. Rahulik ja toredakene.  Reedel käisime ka kaalumas ja mõõtmas - nagu ka sündides, on ta kolmest kõige raskem, kuigi pikkuselt jääb teistele sentimeetrikese alla, 6340 g ja 60,5 cm. Reedel said tüdrukud omale ka imearmsa täditütre - Liisa. Palju õnne Liisa vanematele :)

Suuremad jäid täna koju. Kirkel on köha, Gretel silm punane. Tal oli eelmisel nädalal lasteaias silmapõletik, mille ta ka üles korjas. Selle lahendasime kiirelt, isegi nii, et teised sellest puutumata jäid. Nädalavahetusel ei olnud kuskil miskit näha, aga täna homikul oli teine silm punane. Jätsin igaks juhuks koju, kuigi ta väga oleks tahtnud lasteaeda minna. Teeme jalavanne, määrime taldu ja rinda Hustagil salviga, joome tervistavat smuutit ja loodame hullemast pääseda. Nimelt käisime reedel-laupäeval pealinnas perekondlikel sünnipäevadel ja mu täditütrel tuvastati kopsupõletik. Loodame, et tegu ei ole viirusliku kopsupõletikuga või kui on, et siis Kirke või keegi teine seda külge ei võtnud. Eks see selgub peagi.

Tite rütmid

Aeg lendab ja titeke saab meil varsti juba kolmekuuseks. Kuni kahekuuseks saamiseni oli ta rütm eriti emme-sõbralik. Kella 8 paiku hommikul läks magama (kui oli meiega koos ärganud), magas vähemalt 3, kui mitte 4 tundi (ja see oli kõige kindlam uneaeg tal päeva jooksul). Peale seda sõltusid uneajad rohkem eelmisest ärkamisest, kuid uned kestsid ikka nii 2-3 tundi. Umbes kahe kuu ja ühe nädala vanuselt hakkas asi muutuma. Nüüdseks tundub, et on välja kujunenud uus rütm. Hommikupoolikul 2 üsna täpselt 40-minutulist und (max 5-minutilise täpsusega) ja pärastlõunal 3-4-tunnine uni, kui magab õues vankris. Nende vahel siis tund kuni kaks ärkvelolekut.

Täna tegin katset, et kas pikem uni sõltub sellest, kus ta magab (toas või õues) või ikkagi ongi selline rütm, et kõigepealt lühikesed uned ja siis pikk. Lootsin, et sõltub kohast, et kui õues, siis pikalt ja kui toas siis 40 minutit. Jäin katses kaotajaks :)

Oli tarvis Kirkele kooli vastu minna, kuna ta oli unustanud telefoni laadima panna ja hommikul oli see täiesti tühi, aga kuna tal esmaspäev on kõige pikem koolipäev, mis hõlmab vahepeal kahetunnist auku ning lisaks koolile veel trenni ja muusikakooli, ei tahtnud, et ta ilma telefonita on. Oleme igal nädalal esmaspäeval temaga poe juures kokku saanud: esiteks aitab see tal aega viita, teiseks saan talle miskit söödavat osta (mitte vaid pulgakommi, mida ta ise ostaks) ja kolmandaks on põhjus siis ka endal kõndima minna. Kuna klaveriõpetaja eile õhtul helistas ja tund sai tõstetud 2 tundi hilisemaks, oli vaja täna varem minna ja just nii, et Karmen ei jõudnud oma mõlemat lühikest und kodus ära magada, vaid selle teise lühikese une ajal sättisin end ära kõndima. Laps jäi kenasti  magama. Täpselt 40 minuti täitumisel aga olid tal silmad lahti, suured kui tõllarattad ja mingit lootust, et need taas kinni pannakse, need ei sisendanud. Võtsin siis kärmelt suuna koolile. Need 10 minutit, mis ma sinna kõndisin, vaatas ta rahulikult vankrilage, aga usun, et väga kaua pikemalt ta seda enam teinud poleks. Läksin siis kooli sisse ja tegin aega parajaks (pool tundi). Kui Kirkel tunnid lõppesid, läksime koos spordihoonesse, seal sain Karmenit veidi privaatsemalt toita, siis jälle vankrisse ja poe poole liikuma. Ja varsti ta jäigi jälle magama, sedakorda oma pikka unne. Nüüd siis tean, et uue rütmivahetuseni on meil selline päevakava :)

Tegus nädalavahetus

Möödunud nädalavahetusel jõudsime taaskord palju :)
Reede õhtul olime kutsutud sünnipäevale, sealt naasesime kella üheks. Suuremad olid hoiul ja Karmen kaasas, kes magas katkematult kella kuuest kuni poole 12-ni, mil tühi kõht ta üles äratas. Peale söömist uudistas veidi ringi ja kui koju sõitsime, jäi jälle magama. Oh neid imestavaid nägusid, kuidas on võimalik, et üks lapsuke nii rahulik on :)

Laupäeva hommikul ärkas ta 7.15 ja juba pool 8 oli mul suitsuahju tuli tehtud. Oli plaan 4 kana suitsetada, kummalegi isale 1 külakostiks ja pühapäevaseks rabamatkaks 2. Mõeldud-tehtud!
Kui Tõnis peale kaheksat ärkas, olid mul kanad marlisse pakitud ja ahjus 120 kraadi kuuma. Nii saidki juba poole 9ks kanad ahju ja kuna me tahtsime 2-3- paiku end teele asutada, oli otsustatud sel korral kanu kõrgema kuumuse juures suitsetada, mis tähendas ca 120 kraadi. Ja oh imet, juba kella 1ks olidki kanad valmis (küpsetame sisetemperatuuri järgi, niipea, kui kana sisetemperatuur on 70, on valmis). Nii asusimegi kell 2 minu isa poole teele.

Pärastlõuna veetsime seal ja õhtul sõitsime maale. Kõik sujus plaanipäraselt ja lapsed pidasid 2,5-tunnise sõidu kenasti vastu (st ilma vingumiseta). Valga kandis suikusid ka veidi unele (v.a. Karmen, kes jäi kohe sõitma hakates magama).

Pühapäeva kell 11 asusime Harglast teele Laeva rabasse. Seal on ka laudteega rada, kuid meie sinna ei läinud. Öine vihm oli aga laudadeta matkaraja kaunis läbimatuks muutnud. Kes oli varustanud end kummikutega, neil polnud häda, lõbus oli, kes aga oli tossudega tulnud, nende jalad olid läbimärjad. Meie pere oli kummikutega, seega oli lõbus. Karmen oli mul kandelinaga kõhul ja käitus taaskord eeskujulikult - esmalt vaatas ca pool tundi ringi ja siis jäi magama. Kokku olime rabas ca 2 tundi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et oli meeleolukas isadepäeva-nädalavahetus!