Toredaid pühi!

Hästi rõõmsaid ja rahulikke pühi koos kallitega! Meie pühad on sel aastal kuidagi eriliselt just sellised. Suuremad lapsed on nii asjalikud ja toredad, väike imeline beebi. Olen lihtsalt nii õnnelik!

Tähesära akendesse,

küünlasära silmadesse,

hingesoojust südamesse,

jõulurahu kodudesse!

Jõulurõõm on punapalgne

jõurõõm on sajajalgne

Igaühe juures käib,

tipib maja õnne täis!

On äärmiselt titesõbralik detsember olnud. Pole ju kümmet kraadigi külma olnud. Mulle see iseenesest sobib ka väga hästi oma külmaallergia tõttu. Ükskord, kui oli põhjatuul ja vast nii 5-6 kraadi külma ja oli esmaspäev ja mul oli vaja kooli juures käia, oli päris ebamugav, aga siiski üleelatav. Ja see üks kord, kui lund oli maas paar sentimeetrit (kui täpne olla, siis oli see 10.12), lubasime lapsed õhtul kell 8 peale trennist tulekut õue. Praegu mõtleme, et väga tore, et lubasime, kuigi tuppa tulid nad alles pool 10 (ja seda ka kutsumise peale, mitte omaalgatuslikult), mille tõttu magamaminek viibis ja kõik muu säärane, kuid see on ainuke kord, mil nad sel aastal kelgutada said. Oh seda esimese kelgutamise rõõmu!

Pühade ettevalmistustega olen enamvähem mäel. Paar asja on veel varuda. Hea ongi, et tegelesin sellega eelmise nädala esimeses pooles, sest neljapäeval tuli Kirkel silmapõletik, mistõttu ta veel täna ja hommegi kodus on ja ma ei saa kuskile.

Tõestust on leidnud asjaolu, et Karmenile (õigemini tema kõhule) ei sobi, kui emme kahe suupoolega piparkooke sisse kühveldab. Ühelegi teisele toidule (sh hapukapsastele) kõhuvaevusi järgnenud pole, ent need hommikud, mil eelmisel õhtul on ports uusi piparkooke tehtud, on lapseke vaevas. Enam nii ei tee!

Sel nädalal leiavad aset lasteaia jõulupidu, trenni- ja muusikakooli jõulukontserdid ning reedel aabitsa- ja jõulupidu. Pühapäeval on valla laste jõulupuu, kuna oleme kodus, läheme vast sinna ka, tuleb teater ja jõuluvana. Uuel nädalal toimub "vahmiili" jõulupidu meie juures, täpselt Karmeni neljanda kuu ja venna 37ndal sünnipäeval :) Nagu üks vendadest tabavalt ütles, kui menüüd arutasime, et üllataval kombel meie menüü täieneb iga aastaga, aga ära ei kipu midagi kaduma :) Sel aastal on esmakordselt menüüs merikapsasalat ja haugifileerullid suitsupeekoniga. Juba ootan! Muidugi ei puudu ka kartulisalat, verivorstid ja hapukapsas ning muu traditsiooniline.

Piparkoogid

Selle aasta esimene piparkoogitegu

Üleeile tegid lapsed selle hooaja esimesed piparkoogid. Tainas tuli siis poest nagu ka materjal järgmise taigna ise tegemiseks. Täna tegingi oma elu esimese piparkoogitaigna. Tõele au andes muidugi mitte päris otsast lõpuni ise, st kasutasin poest soetatud suhkrusiirupit, mitte ei kärsatanud suhkrut ise, samuti kasutasin Meira piparkoogi maitseainesegu. Retsept Nami-Namist.

Veel täitsa soe minu esimene
piparkoogitainas

Ja mõni valmis piparkook

Kuigi taignal soovitatakse  üleöö seista lasta, oli lastel nii kange tahtmine uued piparkoogid teha, et lubasin poole taignast neil täna ka ära vormida (valmis tainas oli seisnud 6 tundi). Ülejäänud teevad homme või ülehomme ja saame näha, kas on maitsevahe tunda. Grete maitses tainast ja teatas: "Päris okei!" On ikka sõnavara :)

Piparkoogid tulid sellised pehmemapoolsed, eriti kui taigen jäi paksem. Kui ma üldse piparkooke söön, siis selliseid õhukesi ja krõbedaid, mitte pakse ja pehmeid, mis küpsiseid meenutavad. Aga puhta võiga tehtud taigen on ikka parem küll kui poest ostetud margariinitaigen, see on nüüd tõestatud (tegelikult oli see muidugi juba enne tõestamistki teada)! Õnneks sobis lastele see taigen samapalju kui poe oma, mistõttu olen nõus neile seda täpselt niipalju tegema, kui neil on himu piparkooke küpsetada ja ära süüa. Kurvem lugu on ju minu tehtud ketšupiga, mida nad poe ketšupiga võrreldes niipalju kehvemaks peavad, et üldse ei söö :) Üldiselt tundub, et see aasta on esimene, kus neil endil on tõeline soov ise piparkooke teha, tüdinemata poole peal ära. Pool kilo taignet kahepeale kätte anda on just parasjagu. Seega ühest retsepti järgi valminud taignakogusest saavad nemad 2 korda piparkooke teha.

Heitlik detsember

Tõsi ta on, selle aasta sügis(talv) on väga soe olnud. 1.12 oli väike lootus, et lumi tuleb maha. Sadas, mis ta sadas, aga maha ta ei jäänud. Vähemalt said suuremad lapsed esimest lund maitsta ja veeretasid muru peal ka lumepalle, millest lumememme teha üritasid. 4.12 peale mitmetunnist vihmasadu oli lumememm veel püsti küll :).

1.12.13 keelega esimest lund maitsmas

4.12 lasteaiast tulles tegime pilti nukrate päkapikkude juures, eks nemadki eelistaks lausvihmale mõningast lund.



Saunapilt on tehtud samuti 4.12. Mulle tõesõna meeldib, et meie majja saun tuleb, hoolimata sellest, et keris tuleb elektri- mitte puukütte oma. Aga see valmimise protsess on kaunis "tolmune". Nimelt eile lihvis abikaasa sauna pesuruumi põrandalt kohati 1,5 cm betooni freesiga maha. Hoolimata pesuruumi ukse kinniteipimisest, oli sauna eesruum selline nagu pildilt paistab ja hoolimata sellest, et saunauks kinni oli, jätkus seda peent tolmu ka koridori ja elutuppagi. Lohutus peaks olema see, et see peaks nüüd viimane tolmutöö meie elamises olema (kuigi ma päriselt seda ei usu, sest kui teise korruse ehitamiseks läheb, pole lootustki, et seal tolmutöid pole). Aga pole hullu, tolm on ju ometi koristatav :) Ja kui saun valmis saab, on meil seal ka vann. Lapsed on selle üle eriti rõõmsad. Mina ootan eelkõige leiliruumi valmimist.

Mis sai kudumisest?

Midagi ikka sai. Kõigepealt 2 mütsi, esimene Gretele ja teine Kirkele. Kahjuks Kirke jõudis enda oma juba ka koolis ära kaotada. Mis siis teha, juhtub. Eks teen uue. Külmaga need nagunii käimist ei kannata, rohkem sellised kevade ja sügise mütsid. Tore on see, et nad tahavad ja kannavad neid enda tehtud asju uhkusega. Korra jõudsin neist mõtsidest pildi ka teha.

Eile valmisid lõpuks lubatud valged säärised. Lisasin rohelise paela, kuigi ostsin ka punase. Viisin omanikule ära ka. Loodetavasti meeldivad ja leiavad rakendust :)

Minu järgmine töö on see, omanikuks saab sääriste omaniku tütar. Värv küll ei tule puudriroosa, vaid kombinatsioon punasest, valgest ja mustast, kuna nii laps soovis. Saab näha, mis välja kukub.

Ja siis ehk jõuan ka enda mütsideni, mida on plaanis teha kaks - tumepunane, millest tuleb komplekt koos käpikutega (need kudus mulle ema) ja siis rohelise-pruuni-valgekirju. Lapsed tahaks omale veel sääriseid ja mütse juurde, seega ilmselt on kevadeni miski asi varrastel ja kui mahti, siis näpud ka liiguvad.

Karmeni 3 kuud

Titeke sai meil täna juba kolmekuuseks. Rahulik ja toredakene.  Reedel käisime ka kaalumas ja mõõtmas - nagu ka sündides, on ta kolmest kõige raskem, kuigi pikkuselt jääb teistele sentimeetrikese alla, 6340 g ja 60,5 cm. Reedel said tüdrukud omale ka imearmsa täditütre - Liisa. Palju õnne Liisa vanematele :)

Suuremad jäid täna koju. Kirkel on köha, Gretel silm punane. Tal oli eelmisel nädalal lasteaias silmapõletik, mille ta ka üles korjas. Selle lahendasime kiirelt, isegi nii, et teised sellest puutumata jäid. Nädalavahetusel ei olnud kuskil miskit näha, aga täna homikul oli teine silm punane. Jätsin igaks juhuks koju, kuigi ta väga oleks tahtnud lasteaeda minna. Teeme jalavanne, määrime taldu ja rinda Hustagil salviga, joome tervistavat smuutit ja loodame hullemast pääseda. Nimelt käisime reedel-laupäeval pealinnas perekondlikel sünnipäevadel ja mu täditütrel tuvastati kopsupõletik. Loodame, et tegu ei ole viirusliku kopsupõletikuga või kui on, et siis Kirke või keegi teine seda külge ei võtnud. Eks see selgub peagi.

Tite rütmid

Aeg lendab ja titeke saab meil varsti juba kolmekuuseks. Kuni kahekuuseks saamiseni oli ta rütm eriti emme-sõbralik. Kella 8 paiku hommikul läks magama (kui oli meiega koos ärganud), magas vähemalt 3, kui mitte 4 tundi (ja see oli kõige kindlam uneaeg tal päeva jooksul). Peale seda sõltusid uneajad rohkem eelmisest ärkamisest, kuid uned kestsid ikka nii 2-3 tundi. Umbes kahe kuu ja ühe nädala vanuselt hakkas asi muutuma. Nüüdseks tundub, et on välja kujunenud uus rütm. Hommikupoolikul 2 üsna täpselt 40-minutulist und (max 5-minutilise täpsusega) ja pärastlõunal 3-4-tunnine uni, kui magab õues vankris. Nende vahel siis tund kuni kaks ärkvelolekut.

Täna tegin katset, et kas pikem uni sõltub sellest, kus ta magab (toas või õues) või ikkagi ongi selline rütm, et kõigepealt lühikesed uned ja siis pikk. Lootsin, et sõltub kohast, et kui õues, siis pikalt ja kui toas siis 40 minutit. Jäin katses kaotajaks :)

Oli tarvis Kirkele kooli vastu minna, kuna ta oli unustanud telefoni laadima panna ja hommikul oli see täiesti tühi, aga kuna tal esmaspäev on kõige pikem koolipäev, mis hõlmab vahepeal kahetunnist auku ning lisaks koolile veel trenni ja muusikakooli, ei tahtnud, et ta ilma telefonita on. Oleme igal nädalal esmaspäeval temaga poe juures kokku saanud: esiteks aitab see tal aega viita, teiseks saan talle miskit söödavat osta (mitte vaid pulgakommi, mida ta ise ostaks) ja kolmandaks on põhjus siis ka endal kõndima minna. Kuna klaveriõpetaja eile õhtul helistas ja tund sai tõstetud 2 tundi hilisemaks, oli vaja täna varem minna ja just nii, et Karmen ei jõudnud oma mõlemat lühikest und kodus ära magada, vaid selle teise lühikese une ajal sättisin end ära kõndima. Laps jäi kenasti  magama. Täpselt 40 minuti täitumisel aga olid tal silmad lahti, suured kui tõllarattad ja mingit lootust, et need taas kinni pannakse, need ei sisendanud. Võtsin siis kärmelt suuna koolile. Need 10 minutit, mis ma sinna kõndisin, vaatas ta rahulikult vankrilage, aga usun, et väga kaua pikemalt ta seda enam teinud poleks. Läksin siis kooli sisse ja tegin aega parajaks (pool tundi). Kui Kirkel tunnid lõppesid, läksime koos spordihoonesse, seal sain Karmenit veidi privaatsemalt toita, siis jälle vankrisse ja poe poole liikuma. Ja varsti ta jäigi jälle magama, sedakorda oma pikka unne. Nüüd siis tean, et uue rütmivahetuseni on meil selline päevakava :)

Tegus nädalavahetus

Möödunud nädalavahetusel jõudsime taaskord palju :)
Reede õhtul olime kutsutud sünnipäevale, sealt naasesime kella üheks. Suuremad olid hoiul ja Karmen kaasas, kes magas katkematult kella kuuest kuni poole 12-ni, mil tühi kõht ta üles äratas. Peale söömist uudistas veidi ringi ja kui koju sõitsime, jäi jälle magama. Oh neid imestavaid nägusid, kuidas on võimalik, et üks lapsuke nii rahulik on :)

Laupäeva hommikul ärkas ta 7.15 ja juba pool 8 oli mul suitsuahju tuli tehtud. Oli plaan 4 kana suitsetada, kummalegi isale 1 külakostiks ja pühapäevaseks rabamatkaks 2. Mõeldud-tehtud!
Kui Tõnis peale kaheksat ärkas, olid mul kanad marlisse pakitud ja ahjus 120 kraadi kuuma. Nii saidki juba poole 9ks kanad ahju ja kuna me tahtsime 2-3- paiku end teele asutada, oli otsustatud sel korral kanu kõrgema kuumuse juures suitsetada, mis tähendas ca 120 kraadi. Ja oh imet, juba kella 1ks olidki kanad valmis (küpsetame sisetemperatuuri järgi, niipea, kui kana sisetemperatuur on 70, on valmis). Nii asusimegi kell 2 minu isa poole teele.

Pärastlõuna veetsime seal ja õhtul sõitsime maale. Kõik sujus plaanipäraselt ja lapsed pidasid 2,5-tunnise sõidu kenasti vastu (st ilma vingumiseta). Valga kandis suikusid ka veidi unele (v.a. Karmen, kes jäi kohe sõitma hakates magama).

Pühapäeva kell 11 asusime Harglast teele Laeva rabasse. Seal on ka laudteega rada, kuid meie sinna ei läinud. Öine vihm oli aga laudadeta matkaraja kaunis läbimatuks muutnud. Kes oli varustanud end kummikutega, neil polnud häda, lõbus oli, kes aga oli tossudega tulnud, nende jalad olid läbimärjad. Meie pere oli kummikutega, seega oli lõbus. Karmen oli mul kandelinaga kõhul ja käitus taaskord eeskujulikult - esmalt vaatas ca pool tundi ringi ja siis jäi magama. Kokku olime rabas ca 2 tundi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et oli meeleolukas isadepäeva-nädalavahetus!

Järgmine hambavahetaja

Kirke on hambavahetusega suuremalt jaolt ühele poole saanud, nüüd alustas Grete. Esimene linnuke sai kirja täna. Kui see hammas mõned päevad tagasi loksuma hakkas, oli ta nii elevil, et millal ta küll ära tuleb. Peamiselt vist oodatava hambahaldja tõttu, kes õele alati hamba vastu mündi tõi. Kui Kirkel hamba viimane serv veel jäänud oli ja oli tarvis hammas välja tõmmata, oli ta kaunis hellik, Grete seevastu lasi issil märksa enam kinni olnud hamba niidiga vaguralt välja tõmmata. Ju siis oli tahtmine trennis tühja hamba kohta näidata sedavõrd suur :)

Meie sünnipäevalapsed

Sellised nad on. Suurem kaheksane ja väiksem kahekuune :) Küll ühepäevase vahega.
Suurem juba preili, väiksem suur tita, ei ole mul enam vastsündinud imikut. Mõlemad omal moel nii asjalikud :)

Nädalavahetusel leidsid aset mitu sündmust korraga, kui tehtud sai Karmeni ja Marta ristimine ja peetud Kirke sünnipäev. Kuna mõlemad toimusid pühapäeval, kulus laupäev mul ettevalmistusteks (küpsetamiseks), mistõttu olin pühapäeva õhtuks päris väsinud. Oma osa oli kindlasti ka murel, kas kõik sujub ootuspäraselt, kas Karmen magab enne ristimist korraliku pika une, kas ta peab kirkus kenasti vastu, kas me ise ja laste mängude läbiviijad jõuavad liivahalli õigeks ajaks jne, jne. Kõik sujus üle ootuste hästi!

Täna aias

Võtsin end kokku ja kupatasin korraks aeda. Tegelikult oleks tahtnud kududa, sest Kirke oli koolis ja Grete pikka päeva lasteaias ja Karmen magas, aga roosipeenar maja ees oli nii kole ja õunad oli vaja ka lõpuks puust maha võtta. Pealegi tuli päike välja ja mine tea, millal ta taaskord end näitab :) Niisiis sai roosipeenar korda, avastasin sealt isegi õitsva võõrasema. Lisaks pildil olevale kastile, oli õunu veel 7-liitrine kausitäis. Seega mitte väga palju, aga teist samapalju oleme umbes ka ära söönud ja puu alles nooruke ka. Ja peale selle, et need õunad suuepärased välja näevad, on nad ka nüüdseks päris hea maitsega (kahju, et ma praegu õuna eriti süüa ei saa). 2 kuud tagasi nägid õunad veel pisut teist värvi puu küljes välja :)

pole ju kõige kaunim?

Kudumismaania

Algas see sellest, kui möödunud reedel (4.10) Gretega poes käisime ja Grete lõngariiulist möödus. Seal teatas ta täie enesekindluse juures, et tal oleks kangesti uut mütsi tarvis, mille triibud on kollane, valge ja roheline ja suur tutt heleroosa. Mispeale emme talle need lõngad ka ostis ja mütsi kuduma hakkas. Suurele õele, kes poes kaasas ei olnud, kuna oli koolis, valis ta ühe värvilise lõnga (pildil paremal). Kodus teatas Kirke, et tema sellest lõngast omale mütsi ei taha, aga väikesele õele ta seda ka ei anna, aga vanaema võiks talle sellest käpikud teha. Nii jäi!

Muidugi ei teadnud me siis veel, et esmaspäeva pärastlõunal arst vanaema veel tööle ei luba ja vanaema jälle kolmeks päevaks meile külla tuleb. See sobis meile nagu "rusikas silmaauku", kuna perepea sõitis tööasjus komandeeringusse ja mulle ei meeldi üksi (lastega või lasteta) kodus olla. Niisiis saabus käpikukuduja meile esmaspäeva õhtuks. Siis aga ilmnes, et meil pole sobivaid vardaid. Nii võtsingi esmaspäeva õhtul Kirke muusikakoolist peale ja suundusime varda- ja lõngajahile, sest kuna esimesest lõngast said käpikud, tahtis ta omale ka mütsi. Valis selleks rõõmsavärvlise kirju lõnga (pildil vasakul).

Muusikakooli juures kohtasin peresõpra, kes ootas oma last ja kes Kirket sageli muusikakoolist koju on toonud. Oli teine kurb ja õnnetu, et on mattunud tööülesannete alla. Oi kui tuttavana ta jutt mulle kõlas, tundsin ise tööl käies samamoodi, kui töö koosnes mitmest erinevast osast ja õlule laoti rohkem, kui jaksasid (hästi) ära teha. Kuidagi mainisin, et lähen linna vardaid ja Kirke mütsi jaoks lõnga ostma, kui ta ütles, et tahaks omale sääriseid. Nii lubasingi talle need teha ja valge lõng on just nendeks ostetud! Tema jutu peale tahtis ka Kirke omale sääriseid, kuid ütles: "Mina tahan endale ka SÄÄRIKUID." Nii lahe! Ja siis peresõbra tütar, kes kogu juttu pealt kuulas, arvas, et tema tahaks omale mütsi, mille triibud on punane, oranž, valge ja roheline. Ka selle lubasin teha :D Nagu näha, on tubane hooaeg jõudsalt alanud! Kirke käpikud on muide valmis ja 2 päeva kooliski juba käinud :)

Argipäeva toimetamised

enne

Mis ma siin vahepeal siis toimetanud olen? Kunagi septembri lõpus sai aiamaad veidi korrastatud, oktoobri alguses 45 uut tulbisibulat maha pandud, pluss ca 40 "vana", kõik ühest sordist. Neist viimastest osad olid suuremad, osad väiksemad, mis ilmselt järgmisel aastal veel õisi ei anna. Igatahes on mul tulpe rohkelt!


Ka käis Karmneil veel külalisi. Saime kingiks selle imelise komplekti!

pärast

Kohutav ehmatus

Algas see laupäeva öösel vastu pühapäeva. Karmen, kes muidu magab tite kohta päris hästi (suuremad lapsed on mul öösiti tihedamalt ärganud-söönud), nuttis öösel palju. Kuna ta vehkis ka jalgadega, arvasime, et nüüd on ka sellele lapsele koolikud kohale jõudnud, mis sellest , et siiani meil gaasidega suuremat muret olnud ei ole. Lohutusin siis last nii kuis oskasin. Ükskord jõudis hommik kätte ja hakkasin mähet vahetama. Ja siis ma märkasin! Lapsel olid vasaku jala kolm keskmist varvast paistas, sh keskmine neist juba sinine :( Siis oli pilt selge, mis last öösel vaevanud oli. Vahetasin tal öösel isegi mähet ja panin kõhukreemi, sest "gaasid ju olid", kuid seda poolpimedas toas muidugi märganud ei olnud. Esimene mõte oli, et tuleb EMO-sse sõita, siis aga kogusime end ja hakkasime vaatama, et mis seal ometi on. Ja mis tuli välja? Mingil seletamatul moel oli juuksekarv end kerinud ümber kolme varba nii, et vere ringlus oli takistunud. Oleks tegu olnud minu juuksekarvaga, oleks selle eemaldamine olnud oluliselt lihtsam, kuid värvi järgi otsustades oli tegu suuremate tüdrukute juuksega. Selle eemaldamine oli tükk tegemist, kasutusel olid 10-kordne luup ja leedlamp, aga hakkama saime! Lapseke oli vapper ja niipea kui takistus eemaldatud, oli meie rahulik laps tagasi. Arvasime, et oleme juba kaunis kogenud lapsevanemad, aga sellist asja ei oskaks unesti näha!

Koogiretseptid

Olen viimasel ajal enda kohta päris tihti kooki küpsetanud. Üks põhjus on kindlasti selles, et mul oli sünnipäev ja kui keegi külla tuli, siis ikka midagi tegin. Teine põhjus võib selles olla, et kuna mul on kohutav magusaisu, siis et mitte süüa šokolaadikomme, mis ükskord tite tagumikule täpid tõid, süüa kohupiimakooki. Või siis lihtsalt sellest, et olen kodus ja mul on rohkem aega :)

Igatahes mees aina üllatub, et naine on jälle kooki teinud, aga on muidugi rahul. Kahju on vaid sellest, et lapsed meil neid kooke ei taha, aga äkki kui ma muudkui teen ja teen, siis nad lõpuks hakkavad sööma. Küll oleks nad nõus nö oma osa toorest tainast ära sööma, sest olgem ausad, kui segada kokku puhas või, suhkur, muna ja jahu, siis see mass ongi ju päris hea :)

Igatahes panen siia retseptid, mida teinud olen ja mida võib ikka ja jälle kasutada. Nagu näha, on läbiv joon kohupiim või hapukoor ja lihtsus:
Lihtne hapupiimakook
Kohupiima-virsikukook
Kohupiima-kirsikook
Selles viimases ei tasu vaniljeekstrakti nii palju panna, vähemalt mind veidi häiris nii intensiivne maitse, aga külalistele meeldis ja kirsid veidi tasakaalustasid seda.

Edit 28.09.13
Seda tahaks lähiajal proovida :)
Kohupiima-õunakook

Kuhugi on kadunud kaks nädalat

Eelmisest postist on möödunud 2 nädalat... Ma ütleks, et märkamatult :)

Laupäeval jõudsin üle pika aja aeda. Võtsin üles gladioolid, panin maha küüslaugud, korjasin viimased aedoad ja kakkusin üles tühjad varred, kastsin kasvuhoones kurgid. Nüüd on veel tarvis aiamaad väheke koristada ja peedid üles võta. Kasvuhoonest saab veel kurke, tomateid ja viinamarju. Ja lõpuks jäävad oktoobris mulda pista juurde ostetud ning kingiks saadud tulbisibulad.

Kui aiaga ühele poole saab, tahaks üliväga miskit käsitööd teha - õmmelda, kududa, heegeldada... mida iganes. Ja lugeda tahaks ka.

Kuna ema oli alates teisipäevast eilseni siin (kosus esmaspäevasest mandlioperatsioonist) ja ei suutnud peale mõnda päeva enam diivanil lesida, puhastas ta mulle ka porgandid külma ära ja eile käis Tõnis küla peal õunamahla tegemas, millest ca 20 l läks pudelitega külma, 30 liitrit ootab täna kuumutamist ja 25 l läks äsja kirsiveinist vabanenud veinipotskusse. Sügavkülm on meil nüüd maast laeni tavaari täis, sinna ei mahu enam mitte midagi! Tuleb järjest "hävitama" hakata.

Muudkui veereb

Algas teine koolinädal. Sain just koolilapselt kõne, et päevikus K tähendab kehalist, mitte kunsti ja lapsel pole kehalise riideid kaasas. Laps: "Emme, ma olen veel praegu klassis, kas saad mulle kohe riided tuua?" Armas, aga no kohe kuidagi ei jõua kodust kooli titega ja ilma autota viie minutiga :D Õnneks olid tal kaasas pärastlõunase trenni riided, mida saab kasutada, küll jah, tundi tuli minna kingadega, aga vähemalt mitte seelikuga :)

Peale selliste väikeste intsidentide sujub uus elukorraldus üsna hästi. Grete küsis juba reedel lasteaeda magama jääda, et saaks rohkem sõpradega mängida. Reedel küll lõpuks nii ei läinud, kuna läks lasteaiast lõunal sõbranna poole (ikka koos sõbranna emaga :), aga täna jääb magama. Kell 17.15 on nende rühma lastevanemate koosolek, kuhu läheb Tõnis, mina jalutan selleks ajaks käruga lasteaeda ja tulen koos Gretega koju.

peenra plaan

eitea, kas novembris saab
maasikaid?

Eile pistsin ära mulda ka hüatsintide, krookuste, nartsisside ja puškiiniate sibulad. Tulbid jätsin hilisemaks ajaks.

kui on selline terrass,
pole käru vajagi ;)

tüdrukutel on stiili :)

Piltidel suuremate pühapäevane outfit (ise valitud, hästi valitud) ja tite magus lõunauni värskes õhus.

Harjume uue elurütmiga

Valmistume õele kooli
vastu minema

Läheb natuke aega, enne kui kõik see mees (või peaks ütlema, et kõik see naine ;), uue elukorraldusega harjub ja argipäevarütm paika loksub. Iseenesest edeneb see meil juba päris hästi. Äratus kell 7, koolilapsele piisab vaid kõrva sosistamisest, et kooliaeg ja ta on kraps voodist püsti, varsti riides ja uksel ootel, et kindlasti mitte hiljaks jääda :) Lasteaialaps tõuseb ka kenasti. Kell 8 astuvad nad koos issiga uksest välja, kõigepealt koolilaps kooli ja siis aialaps lasteaeda. Kuna õpetaja palus esimesel koolinädalal lapsel peale tunde vastas olla, siis meie titega jalutame kaheteistkümneks kooli juurde. Koolilapsel on lisaks koolile veel ka muusikakool ja trenn, mistõttu mõned päevad nädalas kujunevad päris pikaks, aga seni kuni ta ise kangesti tahab ja jaksab selle kõigega toime tulla, las ta proovib. Pidavat ju olema nii, et kes palju teeb, see palju jõuab! Kui on näha, et laps on üleväsinud, peab ta ise valima, millest loobuda, kuid usun, et vähemalt esimesel kooliaastal saab ta selle kõigega hakkama, sest trennis läheb kolmas aasta, muusikakoolis teine ja lisandus kool, mida ta väga ootas, aga kõik selgub ajaga.

Seoses kooli- (ja töö-)aasta algusega on terrassiehitus veidi soiku jäänud. Köögipoolne osa on tehtud, ent rada, mis viib kabineti ukseni on veel ootel. Peale tööpäeva on õhtu ikka nii lühike, et nagu ei jõuagi midagi teha, seda enam, kui on veel linnas vaja poodidest mingit tavaari kokku otsida nagu laualambid ja lapse kunstitarbed jne :) Igaljuhul hetkel näeb terrass välja selline:

Terrass köögiukselt

Terrass magamistoa ukselt

Ja lõpetuseks: sellised uued iludused ehivad kevadel mu aeda :) (kui nad ikka lähiajal mulda saavad).

Eraldi toad

Tüdrukute eraldi tubadesse kolimine, millega plaanisime tegeleda umbes augusti keskpaigas, sai teoks alles nüüd. Esimene öö kummalgil oma toas on täna, st. öö vastu 1. septembrit, mil Kirke kooli läheb (aktus). Näis, kuidas öö möödub. Kirke sai nende endise magamistoa ja Grete endise mängutoa. Nüüd on oma toad ja uus reegel, kelle tuba segi on, see koristab. Kui mängitakse koos ühes toas, on toaomaniku enda asi hoolitseda selle eest, et ka koos koristatud saaks. Kui ise selle eest ei hoolitse, tuleb hiljem üksi oma tuba ära koristada. Hakkab vist nalja saama :) Ilmselt Kirke tuba püsib paremini korras, tema on hoolikam ja kohusetundlikum ja eks oma osa mängib ka see, et ta on lihtsalt 2 aastat vanem, aga saame näha.

Kooli ootab Kirke väga. Esmaspäeval on ka muusikakooli aktus, kuna see on keset päeva ja see on Tõnise esimene tööpäev peale viit nädalat puhkust, siis plaanin sinna minna käruga ja ka Grete lasteaiast kaasa võtta. Ilmselt ma Gretet esimesel lasteaianädalal üldse magama ei jätagi ja hiljem siis juba vaatame, kuidas kujunema hakkab. Usun, et esmaspäeva hommik saab olema üsna omapärane, sest me kõik oleme harjunud ärkama mitte enne 9-t (v.a mina viimased nädal aega), ent nüüd tuleb hakata tõusma hiljemalt 7, Tõnis suurematega kodust välja kell 8 ja Kirke peab harjuma enne seda veel ka hommikust sööma.

Meie kolmas tütar

Lõpuks ta saabus! Ootamine kujunes pikemaks kui arvasime, ent muidugi oli tuhandekordselt seda väärt. Nüüd on meil kodus kolmas imearmas tütreke.

Täna käisime esimesel jalutuskäigul. Esimese hooga tundub, et kärus talle meeldib, lutiga on ta ka sõber, seega peaks lapsevanemate elu üsna mugavaks kujunema. Kuna meie esimene tütar ei võtnud lutti ja kärus talle ka ei meeldinud, siis tean, millest räägin :)

Tema siia ilma tulek kujunes kiireks ja kergeks, hoolimata päris korralikust sünnikaalust (4030 g, 52 cm). Ainult nime tal veel ei ole :)

Terrass edeneb

Väike, aga tubli õunapuu

Hekk sai enne kuu "täiskasvamist" (ehk et kasvava kuu ajal) istutatud. Eile hommikul enne suuremat vihmasadu istutasin viimased 31 taime. Ka terrassi karkass on suuremalt jaolt valmis. Täna ootavad Tõnist ees terrassi aluse puhastamine, väiksemad värvimistööd ning siis juba lähebki laudade pealeladumiseks. Kui tehtud oli vaid terrassi alus (mis on kaldu majast eemale), ei tundunud terrass üldsegi nii suur. Nüüd, kui on tasapinnas, tundub, nagu tegu oleks tantsuplatsiga :) Aga kujutan juba ette, kuidas ma järgmisel kevadel terrassil esimesi päiksekiiri püüan, alla aastane kõrval asjatamas või vankris magamas. Seal, kus hekk lõppeb ja hetkel rattad on, sinna tuleb trepp.

Üks meie astelpajudest :)

Tegusad päevad

Kuna meie preili laseb end daami kombel oodata, tuleb päevi kuidagi asjalikult veeta. Täna oli üle pika aja minu jaoks ideaalne õuetööde ilm. Istutasin siis algatuseks ära järgmised 17 taime terrassi hekist (nüüd on pool valmis), siis võtsin üles ja panin kuivama sibulad, seejärel puhastasin õues päikese käes varem ülesvõetud küüslaugud. Võibolla isegi sai nina pisut päikest, aga ega see augustikuine päike pole ikka enam see. Mai-juuni-juuli on need kuud, kui on suvepäike, augustipäike on aga minu jaoks sügise päike :) Kella kuueks oli külalisi oodata ja nii see päev jälle õhtusse veeres.

Homme jätkame terrassi hekiga. Muidugi loodame, et äkki preili otsustab saabuda ja siis jääb hekk kus see ja teine, kuid kui nii ei lähe, saab hekiga ühele poole ja on rõõm sellestki. Samas homme pärastlõuna on aeg, mil kõik kolm inimest, kellega on räägitud suuremate laste hoidmisest, on muude asjadega hõivatud, seega oleks preilil ju täitsa sobiv aeg tulla ;) Eks meil ole varuvariandid ka välja mõeldud juhuks kui... Pealegi tahtis Tõnis homme õhtul lauluväljakule kontserdile minna :)

Peenrad

Eile olin übertubli! Tegin korda ammu tegemist ootavad lillepeenrad. Ei läinudki tegelikult rohkem aega kui kokku vast 1,5 tundi (püsilillepeenar ja roosipeenar), ettevõtmine oli suurem, kui ära tegemine :) Iirised küll jäidki kahjuks sel aastal jälle üles võtmata, aga eks siis järgmisel aastal.











Abikaasa jõudis ka suitsuahju peenraga suuremalt jaolt ühele poole, vaid murakate alla on muld vedamata, aga kuna neid me nagunii vastu talve ei osta, tegeleb ta sellega siis, kui aega saab. Hetkel on tähtsam terrassi karkass, et saaks terrassi äärde heki ära istutada (68 taime on kodus ootamas), sest muidu ei jää neil piisavalt aega enne talve juurdumiseks. Kui ilm vähegi peab, peaks täna pool hekist istutatud saama (kui just elutähtsad sündmused vahele ei tule, mida me samuti pikisilmi ootame).

Täna sain suitsuahjupeenrasse eelmisel nädalal hangitud taimedki istutatud. Tühjadesse aukudesse on taimed teel. Peenar mahutas vähem taimi, kui arvasin, samas jätsin hostadele ka kõvasti kasvuruumi (arvestasin sellise laiusega, mille ta peaks saavutama mõne aastaga). Liiliad võtsin teisest peenrast, kus nad kiratsesid ja kuhu oli ruumi muuks tarvis :). Nagu pildilt näha, ei ole suitsuahjul veel ka katust, õnneks ei sega see aga ahju kasutamist.

Järjejutt suitsuahjust

Esteetilist edenemist suitsuahju juures on kahjuks vähe, küll aga täidab ta oma funktsiooni päris hästi. Ahju hingeelu tundmiseni läheb veel aega, kuid esimesed katsetused on tehtud. Esimesena suitsetasime kana, sai pisut vintske (oleks tahtnud veidi kauem ahjus olla). Teisena läks ahju vikerforell. See sai päris hea, veidi ehk kuivas ära (oleks tahtnud pisut vähem ahjus olla). Kolmas kord olid ahjus jällegi kana ja sea sisefilee. Esimene oli juba päris paras, teine pisut kuivavõitu. Järgmine väljakutse on sea ribiliha, küljetükk ja latikas. Ootan põnevusega.

Esimesed taimed kavandatavasse suitsuahju peenrasse said juba ka koju veetud. Nendeks on 3 hostat (sordid: Blue Cadet, Devon Green ja Liberty), punane murtud süda (Valentine), harilik kurekell (Winky Blue White) ning alpi kurekell. Eks peenar valmib ikka siis, kui ta valmib, aga võibolla ei ole siis minust enam puukooli minejat, istutamiseks ikka see pool tundi leiab.  Pildil on veel 2 ploomipuud - Ave ja Renklood Haritonov. Huvitaval kombel ei olnud meie aias veel ühtegi sinist ploomi ja üks kollane oli metsistunud. Ploome on meil nüüd päris palju, aga kuna on teada, et häid ploomiaastaid on Eestis väga vähe (kui üldse õnnestub puud nii suureks kasvatada, et nad enne külmavõtmist kandma jõuavad hakata), siis sündis selline otsus, et olgu ploomipuid kokku 5 (üks neist on tegelikult kreek ka). Ja siis on taimede hulgas veel valge maasikas.

Uurisime ka hekitaimede kohta. Võibolla tuleb terrassi piirav hekk enne ära istutada, kui terrass ise valmib, kuna sellega läheb veel aega, aga septembrisse on istutamine üsna riskantne jätta. Plaanisime heki teha Thurnbergi kukerpuu Harlequinist, kuid kuna seda hetkel nii palju saadaval pole, kui meil tarvis oleks, siis valisime Harlequinile väga sarnase sordi Rose Glow. Neid ka hetkel Tartus nii palju pole, kuid oldi lahkelt nõus Eesti pealt meile vajalikud taimed Tartusse kokku kogutama.

Pöörane nädal seljatatud

Möödunud nädalal veetsime kodus tervelt 1,5 päeva :)
Algas see kõik 28.07, mil võtsime vendade perede ja emaga suuna Rõugesse. Sinna oli sel korral planeeritud meie iga-aastane telkimine. Kuna seltskonnas oli üks "lõpurase" ja kuuenädalane ilmakodanik, olid kasutusele võetud väikesed mugavused. Värske ilmakodanik koos ema ja rasedaga ööbisid renditud majas ning ülejäänud seltskond traditsiooniliselt telkides. Kohaks oli valitud Eha talu.

Koht oli kaunis ja ilmataat armuline. Atraktsioone jagus igasse päeva. Laste kasvades oleme võtnud suuna, et ei vaata 3 päeva lõkkesse, vaid väisame lähedal asuvaid kohti.
Sel aastal osutusid väljavalituteks Luhasoo õpperada, Alaveski loomapark ja Hinni kanjon. Lisaks pakkus talu kohapeal linnutee rada ja ratsutamist. Seega kulusid 3 päeva kiirelt ja sisutihedalt.

Teletornis

Telkimast naasime kolmapäeva lõunal, neljapäeval vaaritasin kiiruga 12 liitrit kurke ja juba reede hommikul võtsime suuna Tallinnasse. Kuna tegemist oli 2.08-ga, sattus see olema meie pulma-aastapäev. Ja sedakorda kümnes! Sel puhul käisime õhtul Teletorni restoranis söömas, enne seda teletorniga tutvumas ning tegime botaanikaaias ka väikese fotosessiooni. Oli tore päev!

Tallinna botaanikaaias

Esmaspäeval, s.o. eile, viisime lapsed enne uue hooaja algust veel viieks päevaks maale. Kui nad naasevad, hakkame vaikselt koolile häälestuma, mis tähendab seda, et suure tõenäosusega lähevad piigad eraldi tubadesse (sest vastne koolilaps soovib oma tuba), mille tõttu tuleb toad ümber korraldada, koolilapsele uus laud soetada ning siis on paras aeg ka kooliasju (milleks õpetaja meile kevadel kenasti nimekirja andis) varuma minna. Grete küll ei tahaks eraldi toas olla, aga eks tal tuleb leppida, kui Kirke endale kindlaks jääb, sest issi arvates peab lastel oma tuba olema (seda enam, et meil on need 2 eraldi tuba täiesti olemas). Mina mäletan oma lapsepõlvest, et mulle ka ei meelnud, et vennad said kolmekesi koos olla ja mina pidin üksi eraldi toas olema. Mehel jällegi oma tuba ei olnud, ent oleks tahtnud...

Hellenurmes

Kuna üks pilt räägib rohkem kui 100 sõna, siis mõned pildid seal käimisest. Lühidalt kokkuvõetuna oli väga tore, lapsed on just selles eas, et uudistada kõike, maitsta kõigepealt puhastatud teri, siis värskelt jahvatatud mannat,  püülijahu ja lõpuks püülist ja kliidest tehtud kakku maapiimaga. Õnneks veski mürinat nad ei peljanud.

Vihm mulle ei meeldi :(

Jah, nii on ja on alati olnud! Vahel harva ja natuke on OK, aga mitte nii nagu praegu :(
Ümbruskondsed küll rõõmustavad mu üle, et näed kui hea sul nüüd on, et pole nii kuum, siis ma valgustan neid, et oh ei, kuum on tore, hoopis praegu ei ole tore. Ei saa toastki välja! Eks ma siis pingutan pesu- ja kappide sorteerimisega, midagigi asjalikku tehtud!

Eile avastasin kahe vihma vahel aias käies, et enne telkima minekut (mis leiab aset 28.07) tuleb kindlasti üks kord ube korjata. Loodan selle peale, et alates komapäevast ilm paraneb ja jõuab selle kenasti tehtud. Ka vaarikaid on veel veidi jäänud. Tundub, et isu on kõigil üsna täis söödud, mis tähendab, et ma peaksin nad ära korjama ja mustsõstraga moosiks keetma. Järgmine kurgikorjamine on ilmselt homme-ülehomme. Tõeline "maanaine" :) Kurke on mul talveks hetkel 9 2-liitrist purki. Nädalavahetusel palus üks sugulane sünnipäevakingiks mu marineeritud kurke, võtsin seda kui komplimenti oma "toodangule".

Kolmapäeval läheme sõprade peredega Hellenurme vesiveskisse, lihtsalt lastele näitama, kuidas vanasti jahu tehti. Tean juba ette, et seal on väga lahe, kuna olen seal ise käinud ja veskiemandat tunnen ma ka.

Ahhaa

Eelnevas postituses viidatud "programm" on enamvähem 100-protsendiliselt täidetud. Jätsime ära vaid Jääaja keskuse, kuna Ahhaas kulus aega 11-st 3-ni. Uskumatult kiirelt kulub seal aeg ja vähemalt meie 5-ne ja 7-ne lustisid seal täiega. Isegi nii, et augustis, kui issil puhkus on, lähevad uuesti, sest mitmetesse töötubadesse ja teadusteatritesse me ei saanud. Ja kuna Tõnis pole seal käinudki, on sobiv hetk temalgi seal ära käia.

Käte jõul üles

Võrklabürint

Veeatraktsioonid

Shangai maja

Peegellabürint

"Pea kandikul"

Kõige selle trilli-ttralli juures on viimaste nädalate jooksul oma aiast sügavkülma saanud ka 36 väikest karpi vaarikaid (ca 6,5 kilo) ja purki esimesed marineeritud kurgid. Nädalase vihmaperioodi ajal võiks saada ära sorteeritud laste asjad, et välja selgitada, mida veel kaubandusest otsida on tarvis. Titeriided võiks ka kapi ülemiselt riiulilt alla võtta ja väikese inventuuri teha. 

Mõned lilled aiast:

Iludus, mis sai vihma eest varju toodud