Suusareis

Reis oli tore! Täielik puhkus, kuigi õhtuti ikka korra ka oma töö meilboksi üle vaatasin. Skype on tore, sain igal õhtul mehe ja lastega rääkida (videot sealne ühendus kahjuks välja ei vedanud), nagu meie vahel polekski 2000 kilomeetrit. Kuna igal õhtul sain kinnitust, et kodustega on kõik hästi, oli ka mäes tore (mitte nagu eelmisel korral Inglismaal, kui Tõnis Gretega lõpuks haiglasse sattus ja mul igal sammul mure lapse pärast).

Planai tipus 1984m

Kokku külastasin nelja erinevat suusakeskust. Selles kandis, kus me käisime, on ca 40 mäekeskust ühes ketis (Ski amade), mida võid ühe piletiga külastada (asuvad ca 100 km raadiuses). Seltskonnas oli 3 naist ja 4 meest. Mehed käisid mäel kõik 6 päeva, naised võtsid ühe päeva (kolmapäeva) vabaks. Igati õige otsus (eriti minusugusele vähetreenitud inimesele).

Esimesel mäepäeval (pühapäeval) läksime Planai suusakeskusesse.

Vaade rajalt

Sellise tooliga sai sinna üles

Järgmisel päeva käisime Reiteralm'is. Tol päeval oli minu suusapäevadest kõige ilusam ilm. Veel oli suurepärane ilm kolmapäeval, aga siis võtsime puhkepäeva ja käisime lähedalasuvas linnakeses šoppamas ja õhtul kohalikus veekesuses saunas.

Vaade rajalt mägedele jasöögikohtadele

Armas ja hea söögikoht

Kolmandal päeval suundusime Flachau'sse. See jäi meie ööbimiskohast kõige kaugemale (ca 50 km) ja oli kõige rahvarohkem, ilmselt selle tõttu, et ta on tuntum kui teised meie käidud keskused ning samuti oli seal tohutult suusakoolide suuremaid ja väiksemaid õpilasi. Uskumatult tillukesi lapsi näeb sealkandis mägedes, aga eks kui sa oled seal kohalik, on see kõige loomulikum sport juba alates kolmandast eluaastast.

Flachau

Neljandal päeval oli meil puhkepäev, mil läksime ski bus'ga Schladmingusse, mis oli ööbimiskohast ca 10 km kaugusel. Teised naised tahtsid šopata, mina vantsisin niisama kaasas ja ostsin ka mõned meened.

Teel Schladmingusse

Kaks viimast mäepäeva veetsime samas keskuses - Hauser Kaibling. See asus meie ööbimiskohale kõige lähemal ja oli ühtlasi ka kõige kõrgemal (2015 meetrit). Ja kuigi kahel viimasel päeval ilmataat meie vastu armuline ei olnud (esimesel päeval saime vihma ja teisel tugeva lumesaju koos tuisuga), siis head rajad kompenseerisid halvad ilmad. Valisime naistega vihma- ja lumesajus kergemad rajad, et saaks lihtsalt kulgeda. Eks tehnika tahaks kõvasti lihvimist ja kogemused hankimist :) Aga küll jõuab!

Hauser Kaibling - vihm ja +4

Lebola, kahju, et päikest ei olnud

Ootel lumekahurid Hauser Kaiblingis,
pilt tehtud läbi kondli akna, aga
nähtavus tol päeval just selline oligi

Mõned pildid ka meie ööbimiskohast, mis oli mugav ja väga külalislahke pererahvaga. Midagi oli kasu ka kunagi õpitud saksa keelest, mis küll suurelt jaolt ununenud on, aga aru ikka sai. Rääkides kippusid küll ingliskeelsed sõnad enne meelde tulema. Tuleb ka tõdeda, et austerlaste saksa keel erineb sakslaste omast ja mitte vähe :)

Ööbimiskoht

Üks huvitav puu, selle küljes ei ole mitte
linnupesad, vaid "marjadega pusad",
needsamad, mida on veidi näha
linnumaja all rippumas

Söögituba

Linnumaja

Ärevus ja põnevus

Ärevus kasvab. Juba ülehomme, 13. ja reedel stardin 7-liikmelise seltskonnaga Austriasse suusatama. Reis on kokku 10 päeva, millest 4 päeva (täpsemalt 3; 1,5+1,5) autos ja 6 päeva mäel. Või kui ei taha kõikidel päevadel mäel käia, võib ka Salzburgi külastamise ette võtta. Eks see selgub kohapeal, kas sinna on minejaid... kui keegi autojuhtidest näitab üles valmisolekut sõita, siis miks mitte sealgi ära käia.

Aitäh kallile abikaasale, kes oli valmis lastega koju jääma, kuna suusatamine ei paku talle nii palju kui mulle. Kuna minu reisimised mõnel järgneval aastal on loodetavasti pisut komplitseeritud ja siis saab tema valida endale meelepärase reisi ja mina lastega kodus olla. Ja siis muidugi reisime me ikka kõik koos ka, juba sel suvel :) Ja pole välistatud, et selle tõttu isegi korralik peegelkaamera saab soetatud. See selgub aga mõne aja pärast.

Põnev on ka! Juba said tellitud 4 viimast siseust ja eelmiste uste koridoripoolsed liistud ning lähipäevadel saab tellitud ka esiku garderoob. Lõplik garderoobi pakkumine peaks saabuma täna. Eile, kui läksime ühte sobivamatest pakkumistest täpsustama, leidsime juhuslikult üles vanema lapse rühmakaaslase ema, keda meie otsisime hoopis teisest firmast. Tore, et ta leidsime, saime asjalikke nõuandeid ja otsustasime ära, et võtame garderoobi just sellest firmast. Pisut alet lubati ka ;), aga olulisem on see, et kui on natukenegi tuttav inimene, siis on usaldus kergem tekkima. Seega, hea õnne korral saabub veebruari lõpuks meile garderoob ja märtsi keskpaigaks viimased uksed.

PS! Mis neid viimaseid laste haigusi puudutab, siis Kirke kolmapäevane palavik jäigi viimaseks (Gretel oli juba teisipäevaks kõik korras) ja alates neljapäevast enam miskit häda ei olnud. Nüüd esmaspäevast on nad lasteaias ja naudivad seda vähest lund, mis maas on. Loodetavasti ei jää nad nüüd vähemalt minu äraolekul haigeks, nagu see tavalist siiani juhtunud on.

Toredad pildid



Väike akrobaat

Käisime vennapoja sünnipäeval väikeses toredas laste mängutoas. Sai lastest mõned vahvad pildid:

Turnija

 








Looduslaps

 



Haigused

Peale kümnepäevast jõulupuhkust (23.12-01.01), mil lapsed olid täiesti terved, ärkas Grete esmaspäeva hommikul, kui oli aeg lasteaeda minna, silmapõletikuga. Palun väga! Kirke jäi lasteaeda ja Grete tuli minuga tööle kaasa. Laps lõbustas end IPad-ga ja emme töötegemisega. Lõunal tulime siiski ära koju, võtsime ka Kirke lasteaiast, kes oli oma rühmas ainuke laps 24-st. Sic! Enne jõule alati uuritakse koolivaheaja nädalate kohta, palju lapsi aeda oodata on ja uue aasta esimeseks nädalaks oli üksjagu lapsi kirja pandud. Kas nad siis olid haigeks jäänud või leidsid vanemad võimaluse neil kodus olla, igatahes ei olnud peale Kirke mitte kedagi. Õnneks see Kirket ei kurvastanud, ta käis erinevates rühmades mängimas ja teistega koos laulutunnis.
Ja siis õhtul kell 10 kurtis Kirke, et tal on külm. Kell 11 hakkasin neid magama sättima ja avastasin, et laps täiega kuum - kraadiklaas näitas 38,8. Tore!
Öö oli mõlemal rahulik. Teisipäeval hommikul Grete silmad korras, Kirkel palavik 37,1, tundus täitsa paljulubav. Lõunaks tõusis Kirkel palavik uuesti 38,5-39,0 peale. Ja õhtul kella 6 paiku tabas teda selline kõhuvaluhoog, mis meid päris ära ehmatas (enne seda tal mingeid märke kõhu korrast äraolekust ei olnud). Kõrge palavik kombinatsioonis tugeva kõhuvaluga (isegi juhul, kui valuhoog kestab vaid mõne minuti) suutis meid viia mõtteni pimesoolepõletikust ja nii me EMO-sse sõitsime. Seal oli enne meid just 2 patsienti ette võetud, seega saime oodata üle poole tunni. Valmistasime Kirket ette, et ilmselt tuleb ka vereproov anda, mis aga lõpuks nii ei läinud. Oi, kui rõõmus ta selle üle oli! Küll aga võeti uriiniproov. Katsuti igatpidi ja lasti koju. Pimesoolepõletikku ei välistatud, aga ei peetud ka kuigi tõenäoliseks. Öeldi, et kui öösel uuesti valutama hakkab, siis tulge tagasi. Õnneks kõhuvalu tagasi ei tulnud, küll aga püsis palavik kogu öö 38,5 peal. Hommikul oli mõneks tunniks 37,0, kui (kolmapäeva) lõunaks jälle 38,5 peale tõusis. Uue asjana kolmapäeval lõi lõunal tal kõhu täiesti lahti ja silma kergelt rähmaseks. Näis, mis järgmiseks! Vähemalt uriiniproovi näitajad olid korras.

Rõõmsat, õnnelikku ja kõike head toovat uut aastat!

Südaöös

1.jaanuar