Väike roosipeenar

Kuna ema oli meil juba alates reede pärastlõunast, siis tegime reede õhtul ka roosipeenra valmis. Kohe said sinna ära istutatud 2 roosi - õitsev kääbusroos esiplaanil ning vasakpoolne roos (sort: Europeana, punane). Laupäeval ostis ema turult meile kollase roosi (parempoolne, Sahara). Nüüd veidi netis surfates leidsin, et see pole päris selline, mis meile räägiti, aga noh, las ta olla (vajab toestamist). Aasta või paari pärast tuleb ilmselt peenart nagunii veidi nihutada ja küll siis jõuab neid sobivamalt istutada. Loodame, et nad talve kõigepealt üle elavad :)

Sellelt aadressilt näeb kivimüüri, mille sarnast meiegi maja ette teha soovime. Kui üritada seletada tänase pildi järgi, siis peaks see müür tulema roosipeenra taha, seal on astang (murututtidest allpool). No ja ümber peenra peaks otse loomulikult muru olema, aga kuna see maa on nagu kiltkivi (ärakuivanud punane savi), siis hetkel ei kasva seal isegi umbrohi.

Skeemid

Laupäeval tekitasime jällekord tõsise skeemi (ikka seetõttu, et minul vaja oma ja mehel oma asju ajada :P)
Kuna neljapäeval niitis lapsi tabanud kõhuviirus maha ka mehe, siis ei julenud ta reedel kuuskede järele sõita. Nii otsustasime, et laupäeva hommikul saavad naised (st mina, mu ema ja tüdrukud) linnas turul käia (hoolimata rattarallist, mille tõttu liiklus linnas oluliselt häiritud oli) ning lõunaks mees vaatab, kas ta on sellises konditsioonis, et on mõtet maale minna. Laupäeva lõunaks selgus, et ta ikka võtab selle ette. Skeem oli siis järgmine: mind viidi Nõuni, kust oli start Juminda poolsaarele sünnipäeva tähistama, ise ta sõitis edasi maale. Kirke oli mehel kaasas ning Grete jäi minu emaga koduvalvuriks.

Gretele oli see esimene ööpäev, kus ta mõlemast vanemast eemal oli. Nii tore, et neil mu emaga hästi sujus. Aegajalt ta küll käis kõik toad läbi ja ootas nukralt ukse juures, aga lasteaia-pedagoogist vanaema suutis need olukorrad kiirelt lahendada. Peab mainima, et Kirke on 2a4kuud vanem, aga polegi nii "pikalt" mõlemast vanemast eemal olnud. Too kord, kui ta öö mu emaga vanaema juures oli, siis viisin neid sinna kell 6 õhtul ja järel olin kell 8 hommikul.
Kirke jällegi on eriti suur sõber vanaisaga, seetõttu ta ka maale kaasa pakitud sai.

Pühapäeval jõudsid meile kõige enne peo võõrustajad - pidasime meie kodus venna pere katsikut. Meie tulime selleks ajaks, kui külalised kutsutud olid ;)

Säh sulle arvutamist!

Kui kaks kõrgema majandusharidusega inimest hakkavad arvutama, siis võib vabalt juhtuda, et jagamistehte asemel tehakse korrutustehe ning just nii meil hekist ca 170 kuusetaime puud ongi :P Nüüd tagantjärele on jube loogiline, et kui heki kogupikkus meetrites on ca 430, siis 350 taimega ei saa nagu kuidagi välja vedada, kuna taime vahe on 80 cm. Kahju, et see tagantjäreletarkus kuskile ei vii :)

Teisalt pole sellest midagi hullu. Ega rohkem poleks olnud mõtet siia taimi ka valmis varuda, et nad terve nädala "kuival" oleksid (kastame neid küll igal õhtul, aga ikkagi). Nüüd siis on plaan selline, et reedel (kui Tõnis saab vaba päeva) või laupäeval teeb Tõnis veel tiiru maale, et puuduolevad taimed tuua. Lükata pole seda enam kuhugi, sest suvi tuleb peale ja taimed ei juurdu enam nii hästi (kui potiga ostaks, siis poleks probleemi).

Väike väljavõte Tõnise blogist kuuskede kohta:
"Kusjuures polegi neid nii kerge leida nagu arvata võiks. Umbes 2 tundi kulub 50 kuuse välja toomiseks (rohkem atv kärusse ei mahu). Häda selles et ei tohi olla varjus kasvanud (ülemine oksaring pikem kui latv), ei tohi olla ka varapungne (sellised pisiksed helerohelised junnid okste otsas), ei tohi olla kollaka tooniga ja loomulikult peab olema ilus ja ei tohi olla liiga väike ega liiga suur... Õnneks kui tead, kus elektriliine on, siis kogunevad nad mõistliku tempoga. Liinide alune ja teede ääred on selles suhtes õige koht võtta, et sealt nad nagunii paari aasta jooksul alati ära niidetakse. Pigem siis vähendada niiduki vaeva ja ühtlasi päästa "mõni" pisike kuusepuu."

Täna edenes aias jälle väga hästi, tegin kõik olemasolevad peenrad korda (ohh, silm kohe puhkab kui värskelt kobestatud peenar on, üleüldse mulle meeldib, kui peenrad rohtus pole, ju see tuleb sellest, et umbrohi vähemalt nii kiirelt ei kasva, kui koristatud toad segi lähevad :P). Lisaks istutasin ära stepirohu ja kroonülased. Kui homme vähegi aeda saan, siis tuleb vahelduseks kaevama hakata, et siis nädala lõpupoole üks ports aedube ära külvata ja istutamiseks ette valmistada kurkide, jääsalati ning teise portsu aedubade peenrad. No ja kui aega üle jäb, siis veel ka istutada küüslauke ja põõsasastreid.

Kiire, kiire...

Appi, kui kiire on. Üks töö aias ajab teist taga. Ja nagu ikka kõige kiiremal ajal, suudavad lapsed haigeks jääda. Hetkel on Kirke kõhuviiruse küüsis, st oskendab ja kõht on lahti. Õnneks palavikku pole või kui on, siis max 37,1. Aga ikkagi ei saa päris hästi omi asju ajada, sest pidevalt on vaja pesta, potitada või tuju tõsta.
Sellest hoolimata (kuna nad magasid ühel ajal, sealjuures Kirke pikemalt kui Grete) sain täna nartsissid ja osad küüslaugud istutatud ja ka siiani veel kastis kasvanud 7 gladiooli.
Järgmised kiiremad asjad on: ära istutada stepirohi, sügavkülma lõigata rabarberid (lootuses, et sügisel või talvel soetame omale ahju, siis hea kooki teha), porgandi ja salati-redise-tillipeenar vabastada katteloorist ning ära rohida (katteloori alla ju ka umbrohi kasvab kiiremini :P).
Ära ei saa unustada ka roosipeenart. Meil on küll vaid kaks roosi, aga ega needki taha ju igavesti oma pottides kasvada. Maalt sai isegi kõdusõnnikut toodud...

Sordid

Panen siia kirja taimi, mis võiks kindlasti koha leida meie aias. Need jäid mulle silma ämma juures igasugu aia ja muid ajakirju sirvides.

Sirmokas (piltidel).
Infoks: väga efektne taim, oma perekonna ainuke liik. Looduslik leviala on Jaapani saartel kasvavad viiesaja kuni tuhande meetri kõrgusel mägedes ja on 20-30 meetri kõrgused puud. Teadaolev suurim puu kasvab Jaapanis, Nodagawa linnas, Jinguji templiaias on 27 meetrit kõrge ja väidetavalt on istutatud ühe munga poolt 1310 aastal, seega on puu vanuseks ligi 700 aastat! Võra on koonusjas, püramiidjas, tihe. Suur taim meenutab kaugelt vaadates vihmavarju, millest arvatavasti ka taime ingliskeelne nimetus: Umbrella pine (Vihmavarju mänd). Kasvud pehmed, helepruunid. Okkad on 6-13 cm pikad, 2-3 mm laiad,pealt läikivad, lapikud, heledamad rohelised, talvel pronksjas rohelised. Aastane kasv 15-20cm ladvast, külgedelt poole vähem. Kliimatsoon: 5-6 (-18C...-29C).
Kasvukoht: valgusküllane, tugevatele tuultele varjatud kasvukoht. Mullastiku ja niiskuse suhtes vähenõudlik, eelistab kuivemat, liivakat mulda. Ei talu seisvat vett ja talvel rasket lund. Esimestel kasvuaastatel soovitatav katta kuuseokstega. Ellamaa arboreetumis kasvab 3 aastat(2006), kahjustusi ei ole esinenud.

Ploomipuud: nt Liivi kollane munaploom koos Märjamaaga või Ploom Ave + Renklod Haritonov (kahte on vaja, et saagikus oleks parem, kuna vajab tolmeldajat).

Rododendronid: 1. valik: Hachmann's Charmant (roosa, kõrgus 1,5m), pilt
2. P.M.A. Tigerstedt (valge, kõrgus 2-3m), pildid
3. Calsap, pilt
Siia võib muidugi lisada neid veel ja veel, palju ilusaid sorte on. Kahjuks meie aed pole neile kuigi hea kasvukoht, kuna tahaksid varju (eriti hea, kui männid oleks). Kuid usun, et mõne põõsa jaoks suudan happelise keskkonna tekitada.

Pojengid: 1. Primevere (kollane, 90 cm, varane)
2. Coral Charm (aprikoosivärvi, 90 cm, väga varane)
Uued aretatud pojengisordid on väga vinged, kuigi mulle meeldivad ka need kõige harilikumad - "vanaaegsed".

Hakkab looma

Saime murukülviga ühele poole (pisut on maja otsas veel tegemata, aga kogu majatagune on valmis). See juhtus juba esmaspäeval, 18. mail, just enne teisipäevast vihma. Olime jube rahul endaga!

Teisipäeval kimasime maale, nimetagem seda kuusetripiks. Tõnis kaevas liinialustelt välja 350 kuusetaime heki tarbeks. Muideks, see kõik on täiesti seaduslik ja lubatud. Kohalik metsnik nägi teda ja juhatas isegi paremaid kohti kätte :)

Mis siis veel: enne maaleminekut (17.05) said pottidesse idanema ka kurgid, mis on möödunud 4 päevaga kenasti üles tulnud. Ämma juures panime karpidesse idanema lilli - täidisõielise kressi ja topeltõiega saialille. Mingi lill oli veel, aga hetkel ei meenu. Ämm on mul oma pika elu jooksul aru saanud, et tal pole kuigi "rohelised näpud", et tema külvatud seemned ei idane, seega lasi ta mul külvata. Nad äiaga on varemgi maininud, et mul olla rohelised näpud. Ei tea, ise ei oska hinnata.

Ahjaa, ka jasmiin ja juudapuulehik on istutatud. Roosid ootavad endiselt peenart, aga ma pole kindel, et ma sel nädalal (loe, enne mai lõppu :P) selleni jõuan. Tõin maalt veel ka nartsisse ja hunniku küüslauke, mis vajavad mahapanemist. Lisaks olen homme peaaegu kogu päeva ja ülehomme pool päeva ära ja Gretel on mingi imelik väike palavik... Loodan, et homseks taandub.

Öökülm?

Sõnusin vist eile ära, et meil öökülma olnud ei ole. Igaljuhul avastasin täna, et peenrale istutatud 2 daaliat on lehed kurvalt longu lasknud. Samal peenral pesitsevad pojengastrid nii kurvad polnud, mõnel olid lehed veidi tumedaks läinud, aga longus mitte. Sellest järledan, et midagi on olnud. Vanaema ütles, et astrid väikest külma ei karda. Võibolla siis ongi null ära olnud ja daaliad lihtsalt ei talu sedagi, sest valget maad ma tõesti näinud pole. Igaljuhul katsin selle lillepeenra nüüd kattelooriga, lootuses, et daaliad ehk kasvatavad uued varred, kui olemasolevatest enam asja pole. Ilmselt nad õitsema ei lähe, aga sibulad järgmiseks aastaks jäävad ehk alles, või ka mitte, eks näeb. On nad mul ju esimest aastat ja ma ei tunne veel nende hingeelu.
Tegelikult on ka potti istutatud daaliad väheke imelikud. Alumised lehed on nagu ok, aga ladva omad ka veitsa närbunud. Ometi pole need ju maadligi, vaid pott on oma 40 cm kõrge. Need jätan nüüd mõneks päevaks tuulekotta kosuma, äkki on veel miskit päästa :O Või on selline temperatuuride kõikumine veel hullem? Kes ütleks?

Naasnud tali

See saabunud külmalaine on nii nõme. Sellise ilmaga pole minust õues töötegijat. Mulle on ikka vaja PÄIKEST - ninale-õlale-säärele. Seetõttu see muruplaneerimine venibki, mitte et minust nüüd suuremat asja oleks mulla kärutamisel, aga no natuke ikka jõuaks, kui ilm vähegi parem oleks. Tegelt oleks vaja ka aiamaal kaevata, aga isegi seda ei taha, kui nii külm väljas on. Õnneks öökülma pole meil olnud.

Eile trehvasin huvitavale artiklile Maalehe veebilehel, kust sain teada järgmist: "Külvi või taimede väljaistutamise planeerimisel on hea teada keskmisi öökülmade lõppemise, saagi koristamisel aga algamise aegu. Põhja- ja Kesk-Eestis lõpevad öökülmad õhus 18.-25. mail ja algavad 16.-25. septembril, Lõuna-Eestis vastavalt 9.-16. mail ja 26.-30. septembril."

Teisalt loen täna ilmateadet: "Laupäeval taevas selgineb, sadu pole loota. Öökülmaoht on suur (maapinnal kuni -2 ºC). Pühapäeval kõrgrõhuala tugevneb. Öösel on maapinnal öökülma kuni -3 ºC. Esmaspäeval - teisipäeval levib kõrgrõhuala lõuna poole. Ilm muutub järjest soojemaks, kuid öisel ajal esineb maapinnal veel külma kuni-2 ºC...".

Kuhu me niimoodi jõuame! Jasmiin ja roosid ootavad istutamist. Õunapuu sai istutatud ning veel ootab istutamist Jaapani juudapuulehik. Koha vist juba mõtlesime talle välja.

Täna õhtul on meil kontserdid. Kõigepealt kell 5 Kirke kevadkontsert (ikkagi esimene tal ju!) ja sealt otse kimame teisele kontserdile. Kuidas seda nüüd öeldagi, et kelle kontsert see on... Väike info siit: http://www.tartupostimees.ee/?id=119347
Naersime onutütrega, et ajakirjanik on pool infost kogumata jätnud, et lisaks olemasolevale peaks seal seisma: "Kooris, mis teost esitab, laulab helilooja õde, kelle tütardele vastav teos ka pühendatud on...". Vot nii!

Trill-trall...

... käib juba alates kolmapäevast. Siis oli mul meeldiv võimalus kohata gümnaasiumiaegseid klassiõdesid. Neljapäeval komandeeriti linna mu ema, kes täitis tähtsat "sünnituskiirabi" ülesannet, st hoidis vennapoega, kui noored haiglas tütre ilmaletoomisega ametis olid. Reedel maandus ema meil, kuna laupäeval pidasime maha Tõnise 30. sünnipäeva ja pühapäeval käisime Taagepera lossis emadepäeva tähistamas. Emal olid kõik 4 last ja 6 lapselast (jah, ka see 2,5-päevane) kohal. Ilus päev oli. Vennad andsid seal ka kontserdi, mina seda kuulama ei jäänud, aga ema küll.

Tõnisele toodi sünnipäevaks hulk puid-põõsaid-lilli, mis istutusjärge ootavad. Mõned saab ära istutada sõltumata mullaplaneerimise lõpetamisest (nt õunapuu, Kuldreneti), aga osade kohad eeldavad, et muru-mullatöödega oleks valmis. Samas pole ma ju peaaegu üldse välja jõudnudki. Aiamaal tegelikult said iirised, astrid ja pooled gladioolid maha istutatud. Eks näeb, kas täna öösel külma tuleb, kattelooritama ma neid minna i viitsinud - piinlik lugu :P

Aastapäev

Täna aasta tagasi me kolisime :)
Täna sel aastal olid meil talgud - eile käis kopp hunnikuid laiali ajamas, täna rehitsesime, kühveldasime ja kärutasime. Mõnus oli. 5 tundi 5 inimesega. Väsitav oli ka. Teha jäi veel ca 30 või veidi rohkem inimtöötundi. Piltidel on väike erinevus aasta lõikes näha :) - esimene pilt on tehtud 26.04.2008 ja teine täna, st 3.05.2009.
PS! Kes hästi otsib, see leiab, et ühel pildil on elutoa akna all ka välikohvik avatud :P
PPS! Ja neist 29.04 külvatud seemnetest tuli esimesena üles basiilik, täna oli juba näha ka piprarohu ja mõne jääsalati algeid. Jube kärmelt ikka tulevad seal "troopikakasvuhoones" üles.

Sel nädalal läheb kogu mu väljasoleku aeg muru külvi ettevalmistusele, siis ehk jõuab suurema jao mullatöödega Tõnise sünnipäevaks valmis. See muidugi sõltub palju ka ilmast ja lastest, kuid loodame parimat :) Muidu oli mul plaanis maasikapeenraid kaevama hakata, sest kui homme lõpuks herneste jaoks võrk üles saab ning herned maha saavad, siis aiamaal kiiret tegutsemist nõudvaid asju pole, kuigi kaevata on seal veel pehmelt öeldes palju.