Saak

25. tunnil said ka minu juurviljad üles võetud. No tegelikult ju tahtsingi vaid niipalju maha panna, kui suvega ära kulub, aga veidi jäi siiski ka üle. Aga kui magusad mu progandid ja kaalid on!
Nüüd on muidugi häda, kuhu ma nad panen? Ei ole mul majas mingit jahedamat ruumi, tehnoruum on veel kõige soojem ja ei saa ka maha keerata, kuna küttesüsteem (millest sõltub toa soojus) reguleerib end tehnoruumi sooja järgi.
Aga mul on ju nüüd suur sügavkülm. Kui suudan end kokku võtta, üritan võimalikult palju porganeid erineval kujul sinna toppida (Gretele püreena, toorelt supiporgandiks lõigatuna). Punapeete vist nii ei anna teha. Kaalikatega pole häda, neid vist mingi 10 tk ainult ongi.

Autojama

Naiivne oligi arvata, et kui autol nähtavaid kahjustusi (pimedas) pole, et siis tal polegi midagi viga... Teenindus tuvastas kahjusid ca 17 000 eest, neljast 3 parkimisandurit (a see on ju kuuldav, mitte nähtav kahju ;)), siis konksult on värv maas ja kuna meil on tarbimisühiskond, siis mitte ei värvita seda üle, vaid vahetatakse konks välja ja siis stange peal on samuti kriimud, mistõttu vist ka see tuleb välja vahetada (või äkki see ikkagi puhastatakse ja värvitakse üle).
Õnneks on meil kasko ja tegelikult ei peaks ka kasko asjasse puutuma, kuna mina ei olnud intsidendis süüdi, siis peaks vastaspoole kindlustus kogu kahju korvama. Siin on ainult üks pisike aga... Kuna ma polnud varem seda paberit täitnud ja seda ka lugenud, siis pistsin ühe oma allkirja veidi valesse kohta - nimelt tunnistasin end süüdi. Õnneks muidugi ka teine pool tegi seda. Kindlustuses küll tädi oli selle maha tõmmanud, et olevat aru saada, et on näpukas (loe: pole korrektselt väikest kirja loetud). Tõnis on üsna optimistlik selles osas, et mind siiski vabastatakse süüst (ta muidugi on juba ka välja mõelnud, et kui ma siiski nö kaassüüdlaseks jään ja meil tuleb 5000 krooni kasko omavastutus kanda, siis ta vihjab kindlustusele, et ta nüüd läheb ja otsib nii autole kui majale ja muule varale uue kindlustaja :P Tuleb tunnistada, et meie kindlustusmaksed ei olegi väga väikesed...Ma ei tea, kaua see menetlemine kõik aega võtab, praegu pole muud teha, kui oodata. Seletuskirja toimunu kohta kirjutasin ka kindlustusele ilusti ära. Vähemalt seegi hea, et auto hoolimata neist kahjustustest sõidab. Üks parkimisandur küll on sooda ja undab pidevalt, niipea kui tagumine käik sisse läheb, aga sellega tuleb toime, kuigi jube võõras on tagurdada. Ma pole üldse harjunud tagurdades peeglisse või taha vaatama, kuna andurid annavad märku, kui miskit ees. Nüüd siis tuleb auto kabariite tundma õppida ;)

Konks

Inimesed, kui te ostate auto, siis veenduge, et sellel oleks kärukonks (isegi, kui teile tundub, et see tarbetu on). Kui teinekord on käruga vaja sõita, siis on see muidugi ka kasulik, kuid eriti kasulikuks osutub see siis, kui sulle keegi tagant sisse sõidab. Teisalt jällegi, kui endal juhtub, siis ilmselt ajaks närvi küll, et no pidi just sellel autol see va kärukonks olema, et tuled kõik segi ja auto esiots kolmnurka sõidetud...
See üleskutse tuleneb sellest, et eile kell 18.10 mööda Riia mnt-d kooriproovi tõtates (sõites), pidurdas minu ees sõitnud auto, blokkisin mina ja ka minu taga sõitev auto, kuid viimane ei saanud enam pidama. Nii siis juhtuski mu esimene liiklusõnnetus, kus olin roolis. Kõik inimesed jäid õnneks terveks, polnud kiiruseidki... Ka meie autol nähtavaid kahjustusi polnud (kas värv on kriimuline või parkimisanduritega miskit, eks see selgub täna, kui Tõnis teeninduses ära käib). Aga tagant otsasõitnud auto oli eest ikka päris katki. Kuna ähmaselt mäletasin, et tagant otsasõidu korral jääb alati tagumine süüdi (kui sa ise just täis pole või sul liikluskindlustust pole), siis küsisin, kas nad tahavad politseid kutsuda. Ei pidanud vajalikuks. Nii siis leppisime kokku, et sõidame autod Kauburi juurde parklasse, et mitte teed takistada ja täidame seal vajaliku paberi. Mul tõttöelda polnud kaotada midagi, et kui nad näiteks ei tule sinna, sest nähtavaid kahjusid meie autol polnud. Samas ma ei tea, kas neile see paber midagi annab, kuna nemad on süüdi ja kaskot neil polnud, et siis vist nende kulusid ei korvata. A ma ei tea, korralike kodanikena täitsime ettenähtud paberi ja vaatame, et mis sest nüüd edasi saab.

Oravrattas

Hullumeelselt kiire nädal on olnud. Nädalavahetusel olime Harglas, ämma sünnipäeval. Esmaspäeval oli linnaskäik (peale lasteaeda), et Kirkele talveriided ära varuda ja õhtul muidugi laulmine. Õnneks lapsed olid koostöövalmid (st magasid "etteplaneeritud" aegadel :). Teisipäev oli vist isegi kodune (kui välja arvata see, et külalised käisid õhtul). Eile hommikul tuli mu ema meile, et õhtul lapsi hoida, sest meie käisime teatris. Pean piinlikkusega tunnistama, et me polegi Tõnisega enne koos teatris käinud (kujutate ette jah?!!!). Mitte, et meile kultuur ei meeldiks, aga veidi erinev maitse on meil küll. Eilne tükk oli valitud ka rohkem arvestades Tõnisega (komöödia, "Sviit" Vanemuises), sest balletti või ooperit temaga vaatama minna oleks pigem tuju rikkumine :). Tükk oli ok. Ja tuleb tunnistada, et selline kahekesiolek oli ka väga meeldiv (ei mäletanudki enam :P). Ma pole laste kõrvalt sellest siiani nagu puudust osanud tunda, äkki nüüd hakkan? Ja endalegi üllatuseks, ei mõelnud ma hetkegi, et mis lapsed teevad. Oma osa oli ilmselt ka sellel, et mõlemad olid jällegi "väga koostööaltid" ja magasid oma uned nii, et ööune ajaks jõudsime kenasti koju.
No ja nüüd varsti stardime jälle linna, kuna Gretel on igakuine arstivisiit ja eriti nutikalt ühendasin selle omale lubade arstitõendi hankimisega. Omaette nali on muidugi see, et load on mul aastast 1998, hoolimata sellest, et olen juba üle 5 aasta teist nime kandnud, on load endiselt vahetamata...
Ja ega siis seda ühte nädalasse veel piisavalt pole. Laupäeval on mul ees kontsertmatk naiskooriga, mis hõlmab siis päeva jooksul kahte konterti ja õhtust pidu. Selle peoosa ma jätan vahele, kuigi alguses oli täitsa plaan minna, kuid kuna koht ja korraldus muudeti minu jaoks ebasoodsaks, siis jätan vahele. Muidu ju poleks see miski eriline ettevõtmine, aga ma ei taha Gretet terveks päevaks koju jätta (olen ära ca 9-20). See aga tähendab seda, et koos Gretega tuleb kaasa ka tema hoidja (jälle minu ema abiks). Ja selleks, et kella kümneks laupäeval Otepääle jõuda, tuleb ema reede õhtul minu juurde või lähen mina tema juurde (ta pole veel otsustanud, kumb variant paremini sobiks), et Grete ei peaks poolt laupäeva autotoolis veetma. Aga kontserdid on kell 12 Otepää kultuurikeskuses ja kell 18 Põlva Kultuurikeskuses, kel tahtmist ja võimalust, tulge kaema!
Äkki pühapäeval saab veidi hinge tõmmata (kindel muidugi ei saa olla :).

Tee-ehitus

Nüüd toob/ viib meie koduni kruusatee, mitte enam tühipaljas killustik. No killustik on võrreldes mullateega ka edasiminek, kuid vankriga liigeldes mitte kõige mugavam.
Ühel päeval, see ilmselt oli juba augusti lõpupoole või septmebri alguses avastasime, et Liiva tänava algusesse oli teele aukudesse kruusa toodud ja üle sahatatud. Tekkis kohe küsimus, aga no miks siis nö uuele osale teest seda ei tehtud. Tõnisele muidugi ei andnud hing rahu ja helistas valda. Sai mingi ebamäärase vastuse ja arvamuse, et vast ikka saab ka, aga no ei tea, millal jne.
Mingi aeg peale seda trehvas ta kokku ühe sõbraga, kes on tegev poliitikas. Ja kuidagi tuli jutuks see tee-asi, et millegipärast see kruus siia tänava lõpupoole viibib. Ja nagu imeväel, ei läinduki palju aega mööda, kui meie õuele kruus saabus.
Mulle isiklikult selline asjaajamine üldse ei meeldi. Aga kui ainult niimoodi need asjad käivadki, siis tuleb õnne tänada, et elu on kokku viinud paljude erinevate inimestega, kes on tegevad ühes või teises valdkonnas ja kel piisab vaid üks telefonikõne teha, et asjad liikuma panna...

Sügis