Aeg läheb. Vihma sajab. Seega jääb suve saagiks see ainumas väike maasikapeenar (mis pildilt ei paista, sest ta on ju nii väike :P) ja lootus, et septembris tuleb vähe kuivemaid ilmasid, et kevadeks maa ette valmistada ja kevadel uusi taimi juurde istutada (ohh, kus sai lause!). Tageetesed olid muidu ka ilusad, nüüd viimaste päevade laussajus vähe rääbakaks muutunud.

Kirke on praegu ooteseisundis - ta ootab kahte aeda: homme läheme (kui ilm vähegi kannatab) Tallinnasse loomaaeda ja esmaspäeval lasteaeda. Teoorias on Kirke lasteaia koha pealt hirmus tugev. Lasteaiapedagoogist vanaema rääkis talle, mida toredat kõike lasteaias tehakse. Ootus on suur. Eile kodus nad isegi "harjutasid" lasteaias magamist. Nimelt avanes mul võimalus juuksurisse saada - ema oli lastega kodus. Ema luges Kirkele raamatut, mis Kirkele hirmsasti meeldib, üldsegi mitte eesmärgiga teda magama saada. Ja ütles talle siis, et mängime sellist mängu, et sa oled nüüd lasteaias ja lähed seal tuttu. Selle peale tõmbas Kirke teki ninani ja jäi magama. Mul see küll nii ei õnnestu ;)

NB! Varsti kirjutan ka selle aasta aiapidamise õnnestumisest ja ebaõnnestumistest.

Väike õnnestumine

Täna, täiesti ootamatult, said mul osad maasikad istutatud. Juhtus nii, et Grete magas mingi imeliku graafikuga. Tõttöelda on ta viimased 3 ööd mingit tralli teinud (tundub, et hambad sügelevad), ärgates 4-5 ajal ja siis poolteist tundi üleval, enne kui õnnestub ta uuesti unele saada. Täna oli see äratus poole kuue ajal, 7 jäi uuesti magama ja 8 lõplik äratus. Muidu ta läheb esimesse unne ca 11 hommikul, aga täna kuidagi jäi venima see magamaminek ja läks alles 12 ja kuna - üllatus-üllatus - õues ei sadanudki, läksin kibekiirelt maasikaid istutama. Tuli välja, et mu kauatehtud kaunikene peenar mahutas vaid 14 taime. Seda on selgelt liiga vähe, niiet ma küll ei tea, kust ma selle aja võtan, aga tuleb teise peenra jagu maad veel ära kaevata.
Nii, vahepeal sain teate, et Kirket järgmisel nädalal lasteaiaga harjutama ei saa hakata (kuigi nii pidi minema), kuna ruumides käib veel remont. Eks siis tulebki selle peenraga valmis jõuda. Sest harjutamise perioodil pean ilmselt temaga lasteaias istuma. Ja kas ta lõpuks harjub... seda me veel näeme.
Kogu vabariigi taasiseseisvumispäeva kulutasin kurkide konserveerimisele. Ema tegi eelmisel aastal mingeid kurke, mis mulle jubedalt meeldisid. Juudikurgid. Sellised parajalt magusad ja äädikased ühtaegu. Tegin nüüd siis endale ka. Aga kuna mul mingit külmemat kohta pole, ei keldrit, ei kuuri ega muud taolist, siis saab näha, kas nad mul toatemperatuuril säilivad. Loodame, sest kõik purgid külmikusse ka ära ei mahu. Terve öö olid nad mul teki all, nagu õpetus ette nägi :)

Topelt ei kärise ehk kordamine on tarkuse ema

Mitte, et meil tegemist vähe oleks. Sellest hoolimata otsustas Tõnise akvaarium (100 l) meie äraolekul vastvalminud põrandale tühjaks joosta ning põranda üles kummitada. Avastasime selle, kui pühapäeva õhtul mu vanaema juubelilt koju jõudsime, kusjuures päeval kell 12 käisime kodust läbi, siis ei saanud vesi veel välja jooksnud olla, kuna õhtul koju tulles akvaariumi mehhanismid undasid kõvasti, aga lõunal mingit undamist polnud. Igatahes nõme jama. Parkett oli poole põrandani läbi vettinud ja see osa tuleb uus osta. Vähemalt hea, et on klikkparkett, mitte liimiga. Sai põranda kiirelt üles võtta ja veel kuivaksjäänud parketti saab uuesti kasutada. Nüüd siis ilmselt nädalavahetusel hakkab Tõnis uuesti kabinetti parketti panema, kuna spetsialistid soovitasid betoonil kuivada lasta.
Aga nädalavahetuse mõnusam osa oli Harglas, kus sai seenel käidud. Eriti meeldib meile seente korjamine, nende konserveerimine on ka ok, aga vahepealne osa - puhastamine - tuleb lihtsalt ära teha, kuigi on tüütu :) Ka Kirke tegi oma esimese seenekorjamise (vanaisa juhendamisel), pärast aitas puhastada ja hakkida - see on ju palju põnevam, kui oma asjadega mängida.

Kodust äraolemise nädal

Kuna Tõnis sõitis laupäeval töökaaslastega Tšehhi ja ma arvasin, et mul on siin üksi lastega kõhe olla (just öösel), olin laupäevast kolmapäevani ema juures. Ema ise küll oli nädala sees päeval tööl, aga pärastlõunal juba kodus. Eile hommikul tulin ära koju, kuna täna oli vaja lastega arsti juurde minna (Gretel tavapärane ülevaatus ja Kirkel oli perearstitõendit vaja lasteaia jaoks). Nii siis olin täna öösel üksi ja polnudki midagi hullu. Eks lihtsamaks tegi muidugi see, et lapsed magasid üsna hästi ja polnud tarvidust öösel majas ringi kooserdada. Aga ema juures oli ikkagi tore.
Täna käisid ämm-äi meil, ämm tuli arstile kaasa, et mul lihtsam oleks (tagantjärele tarkus on see, et üksi oleks vist lihtsam olnud :P), äi jäi muru niitma. Ja homme sõidame jällegi meie nende juurde, kuna Tõnisel veel viimane puhkusepäev ning metsas pidi kukeseeni lademes olema. Metsa seenele tahaks minna küll, metsas on mõnus, aga eks näeb, kas ka õnnestub. Grete nimelt võõrastab väheke. Harglas saame olla pühapäeva hommikuni, sest pühapäeva lõunal toimub Põltsamaal mu vanaema 85. sünnipäev.
Vahepeal polegi muud toimunud, kui et korjasin ühe portsu aedubasid, 4! kurki ja 2! tomatit.
Aga porgandid, peedid ja kaalid on ilusad. Mulle meeldib, et niipea kui Kirkega õues/ aias oleme, küsib ta peenrast porganit närida :) Aga suvikõrvits on oma väikesed viljad ära mädandanud - nuuks :(
Koduseks ülesandeks: arva ära, kes on pildil?

Olin tubli

Ütleme nii, et üks peenar on maasikate jaoks kaevatud. 3 päeva tööd ja valmis ta saigi (saan ju aias toimetada vaid Grete esimese une ajal ca 11-12/13). Mõttes on, et võiks kaks peenart istutada, sest uued peenrad on lühemad kui olemasolevad. Taimi jätkuks ilmselt rohkemakski, aga usun, et piisab kahest küll, sest olemasolevad annavad ju järgmisel aastal samuti nö täissaagi ja istutatavad samuti (ja kevadel või järgmise aasta suvel saab sisi jälle mõned peenrad lisada). Edasine plaan näeb välja selline, et enne istutan selle peenra täis ja siis kaevan edasi. Ainuke asi on see, et homme sõidab Tõnis kuueks päevaks Tsehhi. Lastega saan kenasti hakkama, selles pole küsimust, ainult et siin suures majas on lastega üksi kõhe olla. Seetõttu ilmselt üritan siin üksi ööbimist vältida. Auto jääb õnneks mulle, niiet saan vabalt liikuma (st nii vabalt kui lastega võimalik on). Kahju, et emal puhkus lõppenud on, muidu võiks ju tema mul siin seltsiks olla ja saaks aias nii mõndagi tehtud, aga noh, elu tahab kõigil elamist.
Ja sel maagiliseks kuulutatud kuupäeval saab meie pisipreili pooleaastaseks :)

Hea tunne

Olgugi, et koristamine on mu jaoks enese ületamist nõudev kokkuvõtmise osas, on pärast jube hea tunne, kui kõik on korras. Las ma siis naudin seda hetke :)

Aga ma jõudsin väikse tiiru ka aias teha, mugisin peenras mõned herned, tõmbasin välja suuremad rohututid ja tõin tuppa 2 esimest kurki. 3 väikest jäi veel :) Tohutu saak, või mis? Kuna ma pikemat ilmaprognoosi ei tea, siis loodan ikka veel, et tuleb sooja, küll siis saak ka suureneb.
Ja oma suureks üllatuseks avastasin, et aedubade lehtede varjus on päris paras ports täitsa suuri oakaunu peidus. Ilmselt nädala teises pooleks tuleb üks korjeretk ette võtta. Ja suvikõrvits tegi meele hoopis rõõmsaks, nimelt on tal 4 väikest kõrvitsat küljes. Nüüd hakkan aga iga päev rääkimas käima, et ta jõudsalt oma vilju kasvataks, sest Grete tahaks juba püreed :)

Uus ilmakodanik

Jah, jälle on üks väike tore tüdruk sündinud, sedakorda minu onutütrel. Peaaegu oleks juhtunud, et ta oleks sündinud meie viiendal pulma-aastapäeval, aga ju ta tahtis päris oma kuupäeva, sündis pool tundi hiljem.
Üldiselt läks eelmine nädal külaliste tähe all, niiet suurt midagi pole kuskil teha jõudnud. Aa, see asi küll, et mu uus amet on nüüd koristaja. Suur elupind on väga tore kõikidel muudel aegadel, välja arvatud siis, kui koristada on vaja. Nüüd peangi ruttu sellega pihta hakkama, kuna mõlemad piigad magavad, kuid väiksem hakkab hiljemalt tunni pärast ilmselt üles ärkama... leffa....